Alates 2004. aastast on FIE vara ja tegevuse äriühingusse üleviimine mitte lubatud, vaid majanduslikult mõttekas. Keelatud ei olnud see ka varem, aga siis tuli osaühingusse (reeglina on äriühingu mõistlikuks liigiks sellisel juhul nimelt osaühing) paigutatud vara turuväärtus kirjutada tuludeklaratsiooni E-lisa reale 1.7 kui tulu vara isiklikku tarbimisse minekust. Teiste sõnadega tuli sellelt maksta nii tulu- kui sotsiaalmaksu ja käibemaksukohustuslaselt ka käibemaksu.

Taolisel moel oleks üleviimine olnud liiga kallis ja nii rentisid mitmed inimesed FIE-na soetatud vara oma osaühingule. Kuna osaühingul oli üks omanik, oli tegemist sisulise mõttetusega, aga mis parata.
2004. aastast on siis võimalik FIE vara üleviimine äriühingusse nii tulu-, sotsiaal- kui käibemaksuvabalt. Seda juhul, kui täidetakse etteantud tingimusi, mida küll pole õnneks eriti palju. Ausalt öeldes on see protseduur meil nii vähe reguleeritud, et vähemat hulka tingimusi polegi seesuguse asja jaoks eriti võimalik ette anda. Mõned seatud piirangud aga vääriksid küll läbimõtlemist.

Tulu- ja käibemaksu erinevad reeglid

Maksuseadustes on üleviimise kohta kirjutatud nõndaviisi.
Tulumaksuseaduse § 37. Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvestamine
(7) Isiklikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks on ettevõtte tegevuse jätkamine.
Käibemaksuseaduse § 4. Käive
(2) Käivet ei teki:
1) ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses, kui ettevõtet või selle osa kasutatakse üksnes maksustatava käibe teostamiseks;
Kuna tingimused tulu- ja sotsiaalmaksule ja käibemaksule on erinevad, on võimalik, et käibemaksukohustuslasest FIE vara üleviimine äriühingusse on küll tulu- ja sotsiaalmaksuvaba, ei pruugi aga olla käibemaksuvaba. Tulu- ja käibemaksuseadus pole omavahel seotud. Tulumaksuseadus ei vihja ka ühelegi muule seadusele, kuid käibemaksuseadus viitab võlaõigusseadusele, kus on ettevõtte osa üleandmisele eraldi paragrahv.
Tulumaksuseadus ei kohusta üle andma tervet ettevõtet, st tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt võib üle anda ka osa sellest. Käibemaksuseadus viitab aga ettevõtte üleandmisest rääkides otseselt võlaõigusseadusele, kus §-is 185on öeldud: “Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).” Sõna „käitis” kasutamine on siinjuures väga tõsine asi, sest see lõhnab vabriku järele ja paljudel FIE-del võib oma ettevõtte käitise nime välja andvateks orgtervikuteks jagamine võimatu olla.
Organisatsiooniliselt iseseisvate üksustena saaks käsitada näiteks eraldiasetsevaid põllu- ja metsamaid ning erinevaid kinnisobjekte. Kui aga pika ehitise ühes otsas tehakse moosi ja teises palkmaju, on küsimus üksuste organisatsioonilisest iseseisvusest tõsine. Seda mõistet ei ole küll kusagil lahti seletatud, nii et lõpliku sisu annab sellele Riigikohus, aga kaine talupojamõistusega mõeldes saab selle reaalse sisu enam-vähem ära arvata.
Seepärast oleks käibemaksukohustuslasest ettevõtjatel kindlasti mõistlik arvestada sellega, et kui ettevõtet ei anna organisatsiooniliselt terviklikeks osadeks jaotada, tuleks osaühingule üle anda kogu oma ettevõte. Kui üleantud osa ei anna organisatsiooniliselt iseseisva terviku nime välja, tekkib üleandmisest käibemaksukohustuslase jaoks maksustav käive.

Ettevõtte tegevuse jätkumine

Äriühing, millele FIE oma vara üle annab, ei pea olema tema ainuomanduses. See võib olla värskelt loodud või ka 15 aastat tegutsenud. FIE võiks oma ettevõtte vara üle anda ka Tallinna Sadamale, kui see ainult asjaga nõus oleks.
FIE ei pea pärast ettevõtte vara üleandmist fiiendust ära lõpetama. Tulumaksuseadus ütleb, et asja eesmärgiks peab olema ettevõtte tegevuse jätkamine. Ettevõte on aga ettevõtja vara, millega ta tulu teenib. Mida ettevõtja ise edasi teeb, sellest ei räägi tulumaksuseadus sõnagi. Võib FIE-na edasi tegutseda, võib sellega lõpetada, samuti ei pea ettevõtte vastu võtnud äriühingus tingimata aktiivselt tegev olema: võib piirduda ainult dividenditulu saamisega.
Ülevõetud ettevõtet ehk vara peab äriühing kindlasti omale tulu teenimiseks kasutama. Seda ei tohi lao nurka seisma visata ja see on maksuameti poolt kergesti kontrollitav. Küll aga võib osaühing ülevõetud vara kasutada ka hoopis teisel tegevusalal, kui FIE seda tegi. Seadus siin mingeid piiranguid ei sea.
Kui vaadata tulumaksuseaduse teksti, siis § 37 lõike 7 lause esimene ja teine osa tunduvad olema vastuolus. Esimene pool ütleks nagu, et üle võib anda kas osa ettevõttesse kuulunud varast, aga teine pool räägiks justkui terve ettevõtte edasitegutsemisest. Vähemasti on sedamoodi seadusest aru saanud mõnede audiitorfirmade konsultandid.
Siin tuleks arvestada FIE eripära äriühinguga võrreldes. Äriühingul on ainult üks elu – omanikele tulu teenimine – , ja seepärast on ka kogu äriühingu vara tulu teenimise vara. FIE-l kui reaalsel isikul on aga ka bioloogiline ja sotsiaalne elu, ning tema puhul on võimalik, et üht ja sama asja kasutatakse nii ettevõtlustulu teenimiseks kui isikliku elu elamiseks. Seepärast ei tähenda see, kui FIE jätab äriühingule üle andmata need asjad, mida ka isiklikus elus kasutatakse, et üleantud ettevõtte tegevuse jätkumine oleks kaheldav.
Küll oleks aga käibemaksukohustuslasest FIE-del kaval fiiendus pärast ettevõtte üleandmist ära lõpetada. Aga ainult seepärast, et vältida mõttetuid vaidlusi teemal, kas üle sai antud terve ettevõte või selle osa ja kas seda osa sai ikka lugeda iseseisvaks orgtervikuks. Siis on ettevõtlusega lõpetamine täiendavaks tõendiks selle kohta, et üle anti tõesti terve ettevõte: midagi sellist, millega ettevõtlustulu teenida, endale ei ju jäänud, seepärast lõpetasingi fiienduse.

Aaюio

Tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt saab vara äriühingule üle anda ainult selle osa- või aktsiakapitali mitterehalist sissemakset tehes. Probleeme tekitab siin aaюio. Sellega tahetakse mängida, et osakapital ei läheks ametlikult üle 400 000 krooni. Siis on ka osaühingul teatavasti vaja luua nõukogu ja tal peab olema audiitor sõltumata sellest, mida räägib audiitori kohta raamatupidamise seadus.
Kohtuvaidlusi sel teemal meil veel esialgu ei ole, aga väga lihtne on välja mõelda põhjendusi, millega maksuamet võiks üritada üleantud vara aaюiosse läinud maksumuselt tulu- ja sotsiaalmaksu nõuda. Tulumaksuseadus ütleb ainult „mitterahalise sissemaksena”, seda saab teha ainult osa- või aktsiakapitali ning osade-aktsiate ülekurss võib vaidluse tekkides tulumaksuseaduse teksti ka mitte ära mahtuda.
Mõned juristilt nõu küsima läinud FIE-d on saanud vastuse, et aaюio pole ju sellisel juhul kindlasti keelatud. Keelatud ei ole jah, aga küsimus on hoopis selles, kas see lubatud asi on ka maksuvaba. Maks ei ole ju karistus. Nii et kindlam oleks aaюioga mitte mängima hakata.
On hellitatud ka mõtet, et kui äriühing ära lõpetada, siis maksustatava likvideerimisjaotise väärtuse arvestamisel aaюiot arvesse ei võeta. Ei maksa loota, ei maksa.

Erikonto
Erikontol olevat raha FIE äriühingusse üle kanda niisama otse ei saa. Tuleb mingi ettevõtlusega seotud asi ära osta ja see mitterahalise sissemaksena üle anda. Kui erikonto rahaga teha näiteks 40tuhendeline sissemakse asutatava osaühingu osakapitali, siis tuleb sellelt maksta nii tulu- kui sotsmaksu. Maksuvabalt saab FIE üle anda ainult asju, mitte raha.
Üks raamatupidaja arvas, et kui erikonto rahast teha sissemakse osakapitali ja kui üle lähevad kõik ettevõttega seotud kohustused, siis peaks FIE osaühingule üle kandma ka erikontol oleva raha, mis veel alles on. Siinjuures tuleb rõhutada FIE-de ja juriidiliste isikute maailmade põhimõttelist erinevust: juriidilistel isikutel pole meil aasta tuludelt ette nähtud tulumaksu! See on väga suur ja põhimõtteline vahe. Kuna inimesel on (alati) aasta tuludelt ette nähtud tulumaks ja juriidilistel isikutel seda hetkel pole, ei tule mingi tuluna teenitud raha üleandmine maksuvabal moel üldse kõne alla.
Erikontolt raha väljavõtmine on FIE jaoks maksuvaba igal juhul ainult siis, kui selle eest osteti midagi ettevõtlusele vajalikku.

Uus olukord isikliku tarbimisega
Pärast ettevõtte üleandmist võib ka FIE-na tegutsemist jätkata, aga kui sama inimene on paralleelselt FIE ja osaühingu tegutsev ainuomanik (mida elus ka sageli ette tuleb), võib kergesti juhtuda, et fiienduse ja firmanduse kulud sassi lähevad. Ühe ettevõtja kulud peavad aga olema seotud ainult temale endale tulude teenimisega: FIE-l fiiele ja osaühingul osaühingule. See, et sama inimene on ka osaühingu omaniku rollis, ei ole siin vabandav põhjus, kui maksuamet avastab, et ühe ettevõtja kulud on toonud tulu teisele. Nii et retsept „teen kulud FIE-na ja võtan tulu sisse läbi osaühingu” tuleb heaga ära unustada, see võib kalliks maksma minna.
Mõned kodus tegutsenud ning vara ja tegevuse osaühingusse üle viinud ettevõtjad on palgatud raamatupidajalt kuulunud, et nüüd tuleb kõik kodused lepingus osaühingu nimele ringi teha. Kahjuks tuleb nentida, ega raamatupidajad keskeltläbi maksudest eriti midagi kindlat ei tea. Pärast 2000. aastat, kui juriidilistel isikutel kadus tulumaks aasta tuludelt, tundub tulumaksuseaduse tundmine keskeltläbi olevat alla käinud. Seal on aga §-is 48 esimeseks tüüpnäiteks erisoodustuste kohta äriühinguga seotud inimese eluasemekulude katmine äriühingu poolt! Erisoodustus on aga üks väga kallis asi: tulumaks (sel aastal 22%), sotsiaalmaks (ikka 33%) ja käibemaksukohustuslasetel ka käibemaks (18%).
Kodus tegutsema harjunud inimene on firmaomaniku rolli sattudes hoopis uues olukorras. FIEna on tulumaksu arvestusperiood kalendriaasta ja FIE puhul on loomulik, et osa vara kasutatakse ka isiklikus elus. Kui palju aastas tehtud kuludest läheb ettevõtlusse ja palju isiklikku ellu, otsustatakse sisuliselt pärast aasta lõppu enne tuludeklaratsiooni täitmist. FIEt ei vaeva sõna „erisoodustus”, ta jätab nii enda kui pereliikmete isikliku elu arvelt lihtsalt midagi kuludesse kandmata.
Äriühinguga on aga nii, et selle vara ei tohi isiklikuks niisama tarbeks kasutada ei omanik ise (see on väiksem probleem) ega ka tema pereliikmed (see võib olla suurem probleem). Kui see juhtub, on tegemist erisoodustusega. Sellelt tuleb aga makse maksta aasta sees kuu kaupa, ja erisoodustuse maksudele ei ole ette nähtud pikema arvestusperioodi taotlemise võimalust.
Tõenäoliselt on uude olukorda sattumine raskemaks probleemiks talunikele, kes oma talus ka elavad. Kui elatakse linnas ja maal käiakse ainult tööd tegemas, ei juhtu midagi erilist. Kui aga äriühingule antakse mitterahalise sissemaksena koos kogu taluga üle ka elamise osa, tuleb seal elamise eest maksta oma äriühingule üüri turuhinnas. Talus on ka väga tõenäoline juhtuma, et uuema aja väikesi transpordivahendeid kasutatakse isiklikuks tarbeks nii omaniku enda kui tema pere poolt.
Seepärast peab vara äriühingule üleandmisel natuke tulevikule mõtlema ja erisoodustuste alla minema kippuvad asjad jätta üle andmata. Edaspidi peab sellele mõtlema ka äriühingule vara soetamisel. Kui palju maksuamet kunagi taoliste asjaolude väljaselgitamisele hakkab aega ja energiata kulutama, on iseasi, aga kui 12aastane perepoeg osaühingu kuludesse kantud ATV-ga avalikult ringi rallib, on erisoodustus kõigile silmaga näha, ja Eesti on teatavasti äärmiselt pisike moodustis.

Äriühingu asutamine
Kõigepealt peab olema äriühing, millele vara üle anda. Oma vara ainukäsutajaks jääda sooviv inimene peab kas äriühingu ise nullist asutama või riiulist ostma.
Kõige odavam tuleb osaühingu iseasutamine ainult mitterahalise sissemakse baasil. Põhikirja näidiseid leiab internetist ja pisikeses kõik-tunnevad-kõiki-Eestis leiab ka tuttavaid või tuttava tuttavaid, kes põhikirja näidise päris tasuta annavad.
Reeglina on niisugust sammu ette võtval FIE-l vara rohkem, kui 40 000 krooni eest. Siis tuleb osaühingu asutamise eest rahas maksta ainult riigilõiv ja notaritasud, mille suurused on kindlaks määratud seadustega. Kui vara väärtus on üle 40 000 krooni, peab selle hindamist kontrollima audiitor ning ka talle on vaja midagi maksta. Audiitori tasusid aga seadused ei reglementeeri.
40 000-se osakapitaliga osaühingu asutamine läheb maksma natuke alla 3000 krooni, 400 000 kroonist suurema osa- või aktsiakapitaliga äriühingu asutamine natuke üle 3000.
Äriühingu nullist asutamiseks võib kasutada ka sellele spetsialiseerunud firmade teenuseid, aga selle eest tuleb loomulikult maksta turuhinda. Need erinevad kuni kolm korda, nii et enne teenuse ostmist peaks hindu natuke uurima.

NB! Mitmete selle ala firmade internetileheküljel on firma asutamise hindadest rääkides kasutatud iganenud – suuremaid! – riigilõivumäärasid. Praegu kehtiva riigilõivuseaduse § 58 näeb osaühingu ja aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise eest ette riigilõivu 2200 krooni, kiirmenetluse korral 2900 krooni. Ei ole enam mingit protsenti osakapitalist!

Riiulist saab valmis osaühingu osta isegi 6500 krooni eest, see on sama palju kui nullist asutamise riigilõiv pluss notaritasud pluss sellealase teenuse kõige madalamad hinnad. Iseasutamisega läheb aga alati paratamatult natuke aega, ka konsultantide abiga.
Riiulist firmat ostes ei tule välja anda rohkem raha, kui müüjafirmale makstu. 40 000 krooni osaühinguga kaasa ei saa, sest selle pangaarve on tühi, aga seda ei pea ka ära maksma. Ostetud äriühingu esimene aastaruanne peab näitama, et sellel on vara vähemalt 40 000 krooni jagu, nii et osakapitali miinimumnõue oleks kaetud.
Riiulist ostetud äriühinguga tuleb läbi teha osakapitali suurendamine mitterahalise sissemakse võrra. Ka sellega võib ise pusida, aga otstarbekam oleks vast see valmisfirma müüjaga kohe kokku leppida, nii et too organiseeriks ühtlasi ka selle protseduuri.
Alates sellest aastat saab äriühingut asutada kiirmenetluse korras läbi interneti ühe tööpäeva jooksul. Antud juhul on see aga kõige kallim variant, sest kiirmenetlusega asutamisel peab 40 000 krooni kindlasti osakapitalina sisse maksma, ning osakapitali suurendamine ja mitterahalise sissemakse tegemine tuleb läbi teha niikuinii.

Mitterahalise sissemakse väärtus
Mitterahalise sissemakse väärtuse kohta on äriseadustiku §-is 143 öeldud, et selle väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. Turumajanduse keeles oleks lihtsam öelda, et tuleb arvestada selle turuväärtust. Sama paragrahv ütleb veel, et mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas ja kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.
Kindlasti on üldtunnustatud eksperdid olemas kinnisvaral. Erilistest probleemidest hinnanguga ei ole kuulda olnud, aga ka kallima tehnika võiks lasta hinnata asjatundjatel: maaletoojatel-edasimüüjatel-teenindajatel. Tegemist on ju reeglina pruugitud varaga, mille turuväärtust võivad mõjutada mitmed asjaolud.
Raamatupidajatel on FIE vara äriühingule üleandmise juures krooniline probleem vara väärtusega: kassapõhises arvestuses on see ju sisuliselt ära amortiseeritud ja raamatupidamise keeles pole sellel justkui enam mingit väärtust. Kuludesse kandmine tähendab ju amortiseerimist!
Raamatupidamise seaduse kõrval on ilmas palju muid seadusi, ja kui äriseadustik ütleb, et õiges hinnas, tuleb nii ka toimida. Sama lugu, kui FIE-l vara isiklikku tarbimisse minekuga: tulumaksuseadus ütleb, et turuväärtus, ja nii ka jääb. Ükski seadus ei ütle, et siin peaks üleandja ja vastuvõtja arvepidamised kokku langema. Minu arvates on see paaniline vajadus bilansilisi väärtusi kooskõlastada pärit nõukogude ajast.
Vara üleandmise kohta peavad seda vastu võttev äriühing ja FIE sõlmima lepingu. Kui FIE on ka äriühingu omanik, annab ta lepingule kaks allkirja: ühe iseenda ja teise äriühingu eest. Lepingus peab olema üleantav vara üles loetud, või siis viidatud selle hindamise aktile.

Äriühingu lõpetamine
Miks nii pikk jutt mitterahalise sissemakse väärtusest? Keda see huvitab? Ennekõike muidugi omanikke, kui neid mitu on, et keegi ei saaks äriühingust endale põhjendamatult suurt osa. Kui aga omanikke on üks? Kui mitterahaline sissemakse tähendab FIE vara üleandmist, on huviliseks kindlasti maksuamet.
Kui äriühing lõpetatakse, saavad omanikud järelejäänud vara endile kui likvideerimisjaotise. Kui likvideerimisjaotisena saadakse vähem, kui kunagi sisse pandi, ei pea sellelt mingit maksu maksma. Kui saadakse rohkem, kui sisse pandi, tuleb sellelt maksta, aga ainult tulumaksu. See on niivõrd elementaarne äriidee, et maksuametnikud on selle kohe algusest peale välja rehkendanud.
FIE vara üleandmise kohta on tulumaksuseaduse öeldud, et taolisel juhul loetakse selle soetamismaksumuseks null. Nii et mida odavamaks mitterahaline sissemakse kunagi hinnati, seda vähem peab äriühingu lõpetamisel tulumaksu maksma (see ei kehti küll siiani kinnisvara kohta). Seepärast võib sissemakse hindamise õigsus maksuametile huvi pakkuda.

Fiienduse lõpetamine
Mitmed vara ja tegevust osaühingusse üle viinud ettevõtjad on närveerinud sellepärast, et kui kiiresti peaks kõige sellega hakkama saama ja kas maksuamet võib öelda, et liiga pikalt jokutamine üleandmise hoopis tühiseks teeb.
Ükski seadus ei sea siin mingeid piire. Ettevõtja peab paratamatult kogu aeg tulu teenimisega tegelema ja vara üleandmine tehakse ära töö kõrvalt. Paar kuud on täiesti normaalne, eriti väljaspool linnu, kus notari juurde ja tagasi sõitmine võib terve päeva võtta. Muidugi peab arvestama sellega, et kui asi üleandmisega krooniliseks venima kipub, võib üleantava vara väärtus muutuda, ja õige peab selle väärtuse hinnang olema üleandmise hetkel.
Lõpetatuks saab asja lugeda siis, kui äriregistris on viimane mitterahalise sissemaksega seotud kanne tehtud: kas siis mitterahalise sissemakse baasil äriühingu asutamine või olemasoleval osa/aktsiakapitali suurendamine ja mitterahalise sissemakse tegemine. FIE võib ennast registrist (ei ole vahet, kas maksuametis või äriregistris) kustutada alles pärast seda.
Vara äriühingule üleandmine on maksuvaba ainult FIE-na registreeritud inimese jaoks, st enne üleandmisega lõpetamist ei tohi fiiendust lõpetada. Et mis juhtuda võib? See kõige halvem: vara läks kõigepealt seoses ettevõtluse lõpetamisega inimese isiklikku tarbimisse, ja alles pärast seda tehti mitterahaline sissemakse. Isiklikku tarbimisse minek aga tähendab tulu- ja sotsiaalmaksu.
Käibemaksukohustuslastel on  fiienduse lõpetamisel vaja ennast ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutada.
Siin on olukord natuke keerulisem. Käibemaksuseadus ütleb nimelt, et km-kohustuslaste registrist kustutamisel tuleb müümata jäänud vara pealt maksta käibemaks. Muidugi ainult sellise vara, mille sisendkäibemaks kunagi maha arvatud sai. Käibemaksuseadus siinkohal ettevõtte üleandmisest ei räägi, seeppärast peab FIE tõenäoliselt üleantavalt varalt käibemaksu ära maksma ja äriühing müüb selle edaspidi kui vara, mille soetamisel sisendkäibemaksu maha ei arvatud. Ei usu, et maksuamet söandaks siin omaalgatuslikku erandit teha.

Olavi Kärsna
ettevõtluskonsultant