17.05.2011 Teisipäev

V. ETTEVÕTLUSE TULUD JA KULUD

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

FIE ABC

1. ETTEVÕTLUSE TULUD
            Mida ei loeta ettevõtlustuluks
2. ETTEVÕTLUSE KULUD
            Kulude mahaarvamise õigus
            Mis on ettevõtluse kulud
            Mis ei ole ettevõtluse kulud
            Piirangud kulude mahaarvamisel
            Ettevõtlustulust suuremate kulude edasikandmine
3. FIE MAKSUSOODUSTUSED
            Erikonto
            Täiendav põllumajanduslik mahaarvamine
            Täiendav metsamaterjali müügitulust mahaarvamine
 

Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu, olenemata selle laekumise ajast. Deklareerida tuleb kõik ettevõtlusest saadud tulud (nii dokumentaalselt tõendatud kui ka tõendamata tulud).
 

1. ETTEVÕTLUSE TULUD

Ettevõtlustulu iseloomustab seotus iseseisva majandustegevusega.

Ettevõtluse tulu on:

  • kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest saadud tulu;
  • teenuse osutamisest või muust tegevusest, k.a loomingulisest või teaduslikust tegevusest saadud tulu;
  • ettevõtlusega seoses saadud rahalised toetused ja stipendiumid (sh seaduse alusel või riigieelarvest makstavad stipendiumid ning seaduse alusel saadud toetused);
  • samuti PRIA poolt FIE-le antud toetused, mis laekuvad otse kolmandatele osapooltele, kuid oma olemuselt on FIE toetused;
    Näide. FIE soetab endale 2011. aastal liisinguga kombaini hinnaga 160 000 eurot. FIE omafinantseeringuks on 60 000 eurot ning lisaks taotleb ta PRIA-lt lisafinantseeringuks investeerimistoetust. PRIA määratud toetuse summat (100 000 eurot) FIE arveldusarvele ei kanta, vaid kantakse otse liisingu andja arvelduskontole, vähendades sellega liisingu kohustust.
    Selline liisingulepingu rahaline kanne võrdsustatakse maksuarvestuses laekumisega arveldusarvele või tasumisega arvelduskontolt.
    Seega tuleb FIE-l PRIA toetus (100 000 eurot) näidata tuludeklaratsiooni vormi E real 1.8 ning real 2.1 kui kulu, mis tehti soetatud põhivara eest.
  • igasugune rahaline tulu, mida saadakse mitterahalises vormis (v.a mitterahalised toetused);
    Näide. Hr Karu annab rendile renoveerimata ruumid 50 euroga kuus (ruumide rent on tema ettevõtlustuluks). Tulenevalt lepingust/kokkuleppest saab hr Karu rahalist tulu 30 eurot kuus, kuna rendile võtja tegeleb hr Karu eest renditud ruumide renoveerimisega. Ülejäänud rendi summa (20 eurot) tasaarveldatakse renoveerimise kuludega. Sellisel juhul on hr Karu ettevõtlustuluks ikkagi 50 eurot.
  • rendi- või üüritulu ja litsentsitasu;
    Kui maksumaksja on FIEna registreeritud ning saadud rendi- või üüritulu ja litsentsitasu on tema ettevõtlustuluks, siis selline tulu deklareeritakse vormil E. Kui nimetatud tulu ei ole ettevõtlustuluks, siis deklareeritakse see vormil A.
    Vara üürile või rendile andmisel või litsentsitasu saamisel võib füüsiline isik teha valiku, kas nimetatud tegevus on tema ettevõtlus või mitte. FIEna saab ta saadud tulust mahaarvamisi teha, kuid peab tasuma ka sotsiaalmaksu. Kui füüsiline isik käsitleb saadud tulu muu tuluna, siis ei ole tal õigus teha tulust mahaarvamisi, kuid ei ole ka sotsiaalmaksu tasumise kohustust.
    Kui renditava/üüritava vara soetamismaksumuse on FIE kandnud oma ettevõtluskuludesse ning vara pole võetud isiklikku tarbimisse ja vara turuhinda ei ole lisatud ettevõtlustulule, siis sellelt varalt saadud rendi/üüri tulu puhul on alati tegemist ettevõtlustuluga.
  • finantstulu (sh panga poolt makstud intressid, raha erikontol hoiustamise eest);
  • kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral saadud kindlustushüvitis, juhul kui selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed või kindlustatud vara soetusmaksumuse on FIE oma ettevõtlustulust maha arvanud;
  • ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisest saadud tulu;
  • isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind;
    Vara võõrandamisest saadud tulu või isiklikku tarbimisse võetud vara turuhind loetakse ettevõtluse tuluks juhul, kui vara soetamismaksumus või varale tehtud kulud on eelnevalt kantud ettevõtluse kuludesse.
  • välismaal ettevõtlusest saadud tulu;
  • kõik muud tulumaksuseaduse alusel maksustatavad ettevõtlustulud.
    Näiteks loetakse ettevõtluse tuluks Maksu- ja Tolliameti poolt tagastatud või muu kohustusega tasaarveldatud käibemaks.

Ettevõtlustulu saadakse muuhulgas ka teenustasuna võlaõiguslike (nt ostu-müügilepingu, käsunduslepingu vms) lepingute alusel.

Ettevõtlustulude arvestusperiood on kalendriaasta, olenemata sellest mitu kuud FIE kalendriaasta jooksul tulu sai ja kas ta sai tulu ettevõtlusega tegelemise ajal, ettevõtluse peatamise ajal või pärast ettevõtluse lõpetamist. Seega tulumaksuseaduse kohaselt maksustatakse ettevõtlustulu olenemata selle laekumise ajast.

Näide
Algaja FIE sai 2010. a detsembris Eesti Töötukassalt toetust oma ettevõtluse alustamiseks. Kuna toetust saadi aasta lõpus, siis võib juhtuda, et seda ei ole võimalik samal kalendriaastal ära kasutada ja tulenevalt tulumaksuseadusest, peab FIE näitama saadud toetuse oma füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormi E tuludes (real 1.8). FIE võib lasta Töötukassal toetuse summa kohe kanda oma erikontole või kannab ise 10 tööpäeva jooksul alates laekumisest. Kuid siin peab vaatama, et laekumine erikontole jääks sama kalendriaasta sisse, kui toetust saadi. Kui FIE kasutab erikontot, siis täidab ta ka vormi E tabeli 2. See on võimalus jätta kulud juba uude kalendriaastasse, s.t ka uude maksustamisperioodi, ja kulusid võib teha juba erikontole kantud summa arvelt.


Mida ei loeta ettevõtlustuluks

Kuna füüsiline isik ja tema ettevõtluse vormi FIE puhul on tegemist ühe ja sama isikuga, siis kõiki füüsilise isiku saadud tulusid ei loeta alati tema kui FIE ettevõtlustuluks. Siinkohal on vaja välja selgitada, mille eest füüsiline isik tulu saab. Järgnevalt näiteid, milliseid tulusid ei loeta isiku ettevõtlustuluks:

  • palgatulu, mida saadakse töö- või teenistussuhtest;
    Olukorras, kus füüsiline isik töötab tööandja juures, allub tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tema tööaja ja -kohustused on määranud tööandja.
  • füüsilisele isikule kuuluvate väärtpaberite võõrandamisest saadav tulu;
  • ettevõtlusega seotud ja seaduse alusel saadud mitterahalised toetused (näiteks põllumehele toetusena antud traktor);
  • võetud laen, kuna see kuulub tagasimaksmisele.



2. ETTEVÕTLUSE KULUD

Kulude mahaarvamise õigus

Registreeritud FIE-l (ka notarid, kohtutäiturid ja vandetõlgid) on lubatud oma ettevõtlustulust maha arvata kõik tema poolt maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.

Tulumaksuarvestuses peavad algdokumendid (dokumentaalne tõendus) vastama raamatupidamise seaduse §-s 7 sätestatud nõuetele.

Kui tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, siis võib seda ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.

Kui isik ei ole FIE-na registreeritud, siis ei ole tal ka õigust ettevõtlustulust mahaarvamisi teha.

Enne FIE-na registreerimist tehtud kulud on samuti lubatud ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega või ettevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.


Mis on ettevõtluse kulud?

Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil, on vajalik või kohane selle ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, või on tehtud töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks töötajatele nõutava keskkonna loomisel (vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikele 1).

Et kulu oleks võimalik lugeda ettevõtluskuluks, peab see olema:

  • tehtud maksumaksja enda poolt;
  • tehtud sellel maksustamisperioodil, millise perioodi ettevõtlustulust kulu maha arvatakse;
  • dokumentaalselt tõendatud;
  • seotud maksumaksja enda, mitte kellegi teise ettevõtlusega.


Ettevõtluse kuludeks on:

  • põhivara soetamine ettevõtluse tarbeks (sh makstud komisjonitasud ja lõivud); põhivara on vara, mida FIE kasutab tootmises või teenuse osutamisel pikema perioodi vältel kui üks aasta (nt maa, hooned või rajatised, masinad, seadmed, loomad, patendid, litsentsid jms);
  • vara, mis ei ole põhivara;
  • soetatud kaubad (sh materjalid, tooraine, kütus, energia, pooltooted);
  • soetatud teenused (sh ettevõtluses kasutatud pinna eest tasutud rendi- või üüritasud);
  • FIE poolt oma töötajatele makstud palgad vm tasud;
  • FIE poolt oma töötajatele tehtud väljamaksetelt makstud sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse;
  • FIE poolt oma töötajatele tehtud erisoodustused pärast nendelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumist;
  • muud ettevõtlusega seotud riiklikud maksud (maamaks, käibemaks, tollimaks, raskeveokimaks) ja kohalikud maksud (omavalitsusüksuste poolt oma haldusterritooriumil kehtestatud maksud, nt müügi-, reklaami- ja lõbustusmaks jne);
  • finantskulud, ettevõtlusega seotud laenult või muult võlakohustuselt tasutud intressid (v.a maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid);
  • FIE enda või oma töötajate eest tasutud täiend- ja ümberõppe kulud, kui täiendati olemasolevat eri-, kutse- või ametialaseid teadmisi või omandati ettevõtluses vajaminevaid uusi oskusi (v.a taseme- ja vabaharidusliku koolitusega seotud kulud);
    Näide: FIE osales raamatupidamise seaduse ja maksuseaduste muudatusi käsitleval koolitusel ning tasus selle eest ise. Kuna FIE peab ise oma raamatupidamisarvestust, siis võib ta sellise koolituse eest tasutud summad kanda ettevõtluse kuludesse.
  • ettevõtluses kasutatava vara kindlustusmaksed;
  • ettevõtluses kasutatud vara võõrandamisega seotud kulud;
  • ettevõtluses kasutatavate litsentside, kauplemislubade või tegevuslubade eest makstud tasud jne.

Vormil E kajastab ettevõtja oma ettevõtlusega seotud kulud koos tasutud käibemaksuga.


Mis ei ole ettevõtluse kulud

Tulumaksuseaduse § 34 sätestab mitmeid kulusid, mida ettevõtlusega seotud kuludeks ei loeta ja mida ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata. Nendeks kuludeks on:

  • ettevõtlustulult makstud tulumaks (sh tulumaksu avansilised maksed);
  • seaduse alusel määratud ja maksustamisperioodil tasutud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid;
    Näide: FIE-le, kes osutab veoteenuseid, määrati trahv kiiruse ületamise eest. Seda trahvisummat ei ole lubatud FIE ettevõtluskuludesse kanda.
  • maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumus;
    Näide: FIE müüb turul lisaks oma kaubale ka ebaseaduslikult Eestisse toodud sigarette, mille eest ta on vahendajale maksnud. Politsei konfiskeerib sigaretid. FIE-l ei ole lubatud nende eest makstud summat oma ettevõtluskuludes näidata.
  • kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
  • FIE poolt tehtud kingituste või annetuste maksumus;
  • kulusid, mis on tehtud tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate toetuste arvel;
  • kahju, mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule, v.a juhul, kui selliselt kahjult on makstud erisoodustuse tulumaks;
  • kahju, mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara võõrandamisest;
  • pistis ja altkäemaks;
  • Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud või maksed, mille tasumise eesmärk oli isikule pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine;
  • kohustusliku kogumispensioni makset.


Piirangud kulude mahaarvamisel

Teatud kulutuste tulust mahaarvamisel tuleb arvestada tulumaksuseaduses sätestatud piiranguid (tulumaksuseaduse § 33).

Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud ja dokumentaalselt tõendatud kulutusi toitlustamisele, majutamisele, transpordile või kultuurilisele teenindamisele ei või maha arvata rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on eelnevalt maha arvatud:

  1. dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud,
  2. põllumajandusliku tootmise puhul täiendav mahaarvamine kuni 2877 eurot, 
  3. FIE-le kuuluvalt kinnisasjalt võõrandatud metsamaterjali puhul veel täiendav mahaarvamine kuni 2877 eurot.
     

Ettevõtlustulust suuremate kulude edasikandmine

Kui lubatud mahaarvamiste (tulumaksuseaduse § 32 lg-tes 1–3 nimetatud) summa ületab maksumaksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib FIE ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi edasikantud kulud) maha arvata kuni seitsme järgneva aasta maksustamisperioodi ettevõtlustulust (tulumaksuseaduse § 35).

Kui edasikantud kulusid tekib mitmel maksustamisperioodil, võetakse need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale.

Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu, arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning jääk (ehk mahaarvamata osa) kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

Näide
2011. aastal teenib FIE tulusid summas 10 000 eurot, sama maksustamisperioodil tegi FIE ettevõtlusega seotud kulutusi summas 12 000 eurot. FIE deklareerib ettevõtlustulu ületava kulude summa 2000 eurot 2011. aastal edasikantud kuluna. 2012. aastal teenib sama FIE tulusid summas 5000 eurot ja teeb kulusid 4000 euro eest. Ettevõtlustulemiga summas 1000 eurot kustutab FIE oma 2011. aastal edasikantud kulu osaliselt (1000 eurot). Osaliselt mahaarvatud kulu 1000 eurot kantakse edasi järgmisele maksustamisperioodile
.

NB! Üle seitsme aasta vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele maksustamisperioodele edasi kanda.
  
 

3. FIE MAKSUSOODUSTUSED

Erikonto

FIE-l on õigus avada Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendist krediidiasutuses või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalis üks erikonto, millele ta võib kanda ainult ettevõtlusest saadud tulud ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused ning hüvitised.

Erikonto kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi ettevõtlustulust ja kahanemine liidetakse ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kahanemist ei lisata maksustamisperioodi ettevõtlustulule, kui erikonto antakse ettevõtluse jätkamise eesmärgil üle teisele isikule tulumaksuseaduse § 37 lõikes 7 nimetatud juhul.

Erikontol oleva summa kasvu maksustamisperioodil saab sama perioodi ettevõtlustulust maha arvata juhul, kui on täidetud korraga mõlemad tingimused:

  • erikontole kantakse 10 tööpäeva jooksul laekumisest arvates ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetused ning hüvitised;
  • erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil ei ületa sama maksustamisperioodi ettevõtlustulu ja seoses ettevõtlusega seaduse alusel saadud toetuste ning hüvitiste summat, millest on tehtud tulumaksuseaduse § 32 lõikes 1 lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. (Seega, maha arvata saab ainult sama maksustamisperioodi jooksul maksumaksja enda poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.)

FIE võib lasta ettevõtlusse laekunud summad ka otse erikontole kanda, siis ei ole enam kümmet tööpäeva vaja arvestada. Üldjuhul käsitletakse tööpäevadena päevi esmaspäevast reedeni. Kui tööpäevade hulka satub pühade ja tähtpäevade seadusega sätestatud rahvus- või riigipüha, siis on tegemist puhkepäevaga.

Erikontoks võib olla ettevõtja poolt avatud tavaline arvelduskonto, mille ta oma ettevõtluse tarbeks nimetab erikontoks ning mille kasutamine ja maksustamine on reguleeritud tulumaksuseaduse § 36 lg-tes 7, 71 ja 8. Eraldi erikonto avamisest Maksu- ja Tolliametit teavitama ei pea, erikonto olemasolust annab FIE teada tuludeklaratsiooni esitamisega vormil E. Kui kogu ettevõtlusest laekunud raha ja ettevõtluse toetused ning hüvitised kantakse erikontole, siis tuleb ka kõik ettevõtlusega seotud kulud teha erikontolt.

Erikontot kasutades on FIE-l võimalus sarnaselt äriühinguga lükata tulu maksustamise hetke ajale, millal ta on teeb kulutusi ettevõtluse tarbeks. Seega on erikontot võimalik kasutada raha kogumiseks suuremate investeeringute tarbeks, ilma et seda summat maksustamisperioodi lõpus, millal tulu laekus, maksustatakse.

Erikontol hoitud raha eest saadud intressid loetakse ettevõtlustuluks ja maksustatakse tulumaksuga sellel maksustamisperioodil, millal intressi saadi. Ettevõtluse lõpetamisel liidetakse erikontol olev summa sama perioodi ettevõtluse maksustatavale tulule (v.a intressid).

Erikontole ei kanta maksuhalduri poolt tagastatavat tulumaksu, kuna see ei ole ettevõtlustulu, mistõttu tuludeklaratsioonil tulumaksu tagastamiseks erikontot (erikonto arveldusarve numbrit) ei näidata.


Täiendav põllumajanduslik mahaarvamine

FIE, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega ja saab tulu omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimisest, võib saadud maksustamisperioodi tulust peale dokumentaalselt tõendatud kulude mahaarvamist veel täiendavalt ilma kuludokumentideta maha arvata kuni 2877 eurot (tulumaksuseaduse § 32 lg 4). Täiendavalt ei saa maha arvata rohkem, kui on deklaratsiooni vormi E real 3.3 veerus 4 näidatud ettevõtluse tulem. Näiteks, kui omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste realiseerimise tulem pärast dokumentaalselt tõendatud kulutuste mahaarvamist on 1597 eurot, siis ei saa täiendavat mahaarvamist samuti arvesse võtta rohkem kui 1597 eurot.

Tulumaksuseaduse kohaselt ei loeta töötlemiseks põllumajandussaaduste puhastamist, sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ega pakendamist (tulumaksuseaduse § 32 lg 5).

Näiteks loetakse maksustamisel töötlemiseks liha suitsutamist, kapsaste hapendamist, kurkide soolamist, nahkade parkimist jne. Töötlemisega ei ole tegemist juurviljade (nt kartul, porgand, sibul) koorimise ja pakendamise, liha raiumise jm sarnaste tegevustega.


Täiendav metsamaterjali müügitulust mahaarvamine

FIE võib talle kuuluvalt kinnisasjalt metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust peale dokumentaalselt tõendatud kulude mahaarvamist ilma kuludokumentideta veel täiendavalt maha arvata kuni 2877 eurot (tulumaksuseaduse § 32 lg 4). Täiendavalt ei saa maha arvata rohkem, kui on deklaratsiooni vormi E real 3.3 veerus 5 näidatud ettevõtluse tulem. See tähendab, et täiendav maksuvabastus ei saa tekitada maksustamisperioodil kahjumit, nagu ka maksustamisperioodil kasutamata maksuvabastuse osa ei kanta edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.

Metsamaterjal metsaseaduse tähenduses on langetatud puu ja puutüvi ning puutüve järkamisel saadud tüveosa. Maksustamisel võetakse aluseks metsaseaduses sätestatud metsamaterjali definitsioon ja sellest tulenevalt ei käsitleta metsamaterjalina nt järgatud ja lõhutud küttepuid.


Vaata lisaks juhendmaterjali Metsa võõrandamisest saadud tulu maksustamine

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.