Siinkohal mõned suuremate linnade heakorraeeskirjad:

Tallinn

Tartu

Pärnu

Narva

Nimetatud eeskirjad ja muud regulatsioonid on valdavalt üsna mugavalt kättesaadavad kohaliku omavalitsuse kodulehel ning ei ole ka eriti mahukad, mistõttu soovitame igaühel võimalusel kindlasti ka tutvuda oma kodukoha heakorda reguleerivate õigusaktidega.

Ühe sagedasema kevadise tööna, mida kinnistuomanikud teevad ilma pikemalt mõtlemata, on puude ja põõsaste mahavõtmine. Kui tegu on viljapuu või marjapõõsaga, siis tavaliselt nende raie jaoks eraldi luba taotlema ei ole vaja hakata. Kui aga raiet on vaja teostada mõne muu puu või põõsa suhtes oma kinnistul, siis peaaegu kõigis omavalitsustes on selleks vaja taotlus esitada vastavalt kehtestatud korrale. Mõne hädaolukorra korral (oht inimestele või mõnele ehitisele) võib loomulikult puu või põõsa maha võtta ka ilma loata, kuid hiljem oleks kindlasti hea, kui saab vajadusel ka tõendada, et töö sai teostatud tõesti häda sunnil. Sama käib üldiselt ka tuulemurru kohta, mille koristamiseks ja murdunud puutüvede langetamiseks samuti üldjuhul luba vaja ei ole. Eelnev jutt on loomulikult üldistus, seega enne selliste tööde ettevõtmist oma aias, on alati mõistlik just enda elukoha kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud heakorraga seotud õigusakte natuke uurida. Nii on näiteks Narva linna heakorraeeskirjas ettenähtud loa taotlemine iga puu raie jaoks ning vaid viljapuu või marjapõõsa hooldustöödeks pole eelnevat luba vaja.

Peab mainima, et kinnistuomanike (ka korteriühistud või korteriomanike ühisused) üldised kohustused on igal pool üsnagi sarnased. See tähendab, et igal juhul tuleb oma kinnistul hoolitseda puhtuse, haljastuse ning selle säilimise ja ehitiste ning rajatiste korrasoleku eest. Majade puhul toonitaks siinkohal ka märgistust aadressi osas, mis tihtipeale puudub kas tänavanime või majanumbri või lausa mõlema osas. Samuti tuleb ära märkida, et valdavalt on kinnistu omanik kohustatud tagama ka oma aiataguse n.ö. puhastusala korrasoleku ning piirama oma kinnistu aiast üleulatuvaid puude ja põõsaste oksi, mis takistavad näiteks liikumist aiatagusel kõnniteel (see probleem on ilmselt tuttav nii mõnelegi Tallinnas Kadriorus jalutajale). Samuti on kehtestatud harilikult nõuded ka kinnistul ehitusmaterjalide ja tahke kütuse (küttepuude) ladustamiseks. Näiteks Tartus tohib küttepuid ladustada vaid kinnistu piirete sees selliselt, et need jääks tahapoole ehitusjoonest. Paljud majaomanikud lasevad oma küttepuud esialgu ladustada ka kinnistu piiretest väljaspool olevale haljasalale ning selle kohta kehtib suuremas osas ajapiirang 24 tundi, mille jooksul tuleb puud edasi toimetada juba kinnistu piiratud ossa.

Eeskirjad heakorra hoidmiseks on enamasti üsna lihtsalt kirja pandud ja neis on konkreetne loetelu, mida ja kuidas vastava haldusüksuse territooriumil teha tohib ning mida mitte. Ühe sisukama ja pikema näitena võikski tuua eelpool nimetatud Narva linna heakorraeeskirja, milles pea kõik heakorra tagamiseks vajalik on reguleeritud üsna täpselt. Kiire uurimistöö tulemusena ühtegi sisuliselt halba näidet tuua ei ole, küll aga valmistas mõne kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja leidmine kodulehelt natuke rohkem raskusi. Sellise näitena võiks tuua Pärnu linna heakorraeeskirja, mis on üsna hästi peidetud ning üldse ei õnnestunud leida Kohtla-Järve vastavat haldusakti.

Siinkohal tulekski ehk kohalikke omavalitsusi üles kutsuda sellele teemale rohkem tähelepanu pöörama just kodanike parema teavitamise eesmärgil ning kodanikke omakorda tuleks üles kutsuda rohkem enda kodukoha linna või valla heakorraeeskirju järgima ning neist lugu pidama.

omanikud.ee