Levinud on järgmised võimalused:
1) tööleping
2) töövõtuleping
3) juhatuse liikme leping
4) leping puudub
Kui töötajaga on sõlmitud töövõtuleping või juhatuse liikme leping, ei ole ta Töölepingu seaduse mõistes töötaja, vaid koostööpartner ehk lihtsalt teenuse osutaja. Selliseid lepingulisi suhteid reguleerib Võlaõigusseadus. Sellisel “koostööpartneril” puudub õigus tasustava puhkuse saamiseks, kui lepingus ei ole märgitud teisiti.
Juhul, kui töötajaga on sõlmitud tööleping, on ta Töölepingu seaduse mõistes KÜ töötaja, ning tema puhul kehtivad Puhkuseseaduse sätted ja tingimused.
Tasub meeles pidada, et kui töötajaga ei ole sõlmitud kirjaliku lepingut, on see Töölepinguseaduse mõistes suuline tööleping ehk sellisel juhul töötajal on õigus saada tasustavat puhkust.
Puhkuseseaduse mõistes ei ole vahet, kas tegemist on põhitöökohaga või osalise ajaga töötava isikuga. Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal ehk 28 kalendripäeva tööaasta eest. Puhkusenõude õigus kehtib kuni nelja viimase aasta eest antavale puhkusele.
Seaduse § 7 sätestab, et tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata ja töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Teiste puhkuseosade kestus võib olla lühem.
Tööandjana on KÜ kohustatud hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust maksma töötajatele välja puhkusetasu. Selle arvestamise korda reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus 23.augustist 2001. a nr. 278. Kui töötaja palk on olnud muutumatu viimase kuue kuu jooksul, on puhkusetasu arvestus lihtsam.
Tähtis on teada, et kasutamata puhkuse rahaline kompenseerimine on keelatud, välja arvatud töölepingu lõpetamise puhul. Töölepingu lõppemise korral makstakse töötajale rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Reaalelus KÜ-d üsna tihti ei peetagi puhkuse arvestust, mis ei ole kindlasti õige. Puhkuse arvestus on tähtis ka KÜ puhkusekohustuse arvutamisel aasta lõpu seisuga. Puhkusekohustus on sama reaalne kohustus kui kõik muud kohustused ja peab kindlasti olema kajastatud KÜ raamatupidamises.
Praegune Puhkuseseadus kaotab kehtivuse 30.06.2009, edaspidi puhkusega seonduvaid küsimusi hakkab reguleerima uue 01.07.09 jõustuv Töölepingu Seaduse 4 jagu “Puhkus” (paragrahvid 54 - 71). Puhkuse osas on planeeritud mõned muudatused, muuhulgas vähendada puhkusenõude õigust neljalt aastalt ühele, mis stimuleeriks töötajat kasutama oma puhkust õigel ajal.
Natalja Intal
www.meiekodu.ee
www.meiekodu.ee
