Registrisse ei kanta ärinime ega mittetulundusühingu või sihtasutuse nime, mis on samasugune või eksitavalt sarnane varem registrisse kantud nimega.
- füüsilisest isikust ettevõtjal kehtib ärinime eristatavusnõue vaid vastava registriosakonna tööpiirkonna kohta;
- äriühingutel kehtib ärinime eristatavusnõue kõigi äriregistrisse kantud ärinimede suhtes;
- mittetulundusühingutel ja sihtasutustel kehtib nime eristatavusnõue kõigi registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimede suhtes.
Ärinimede puhul tuleb arvesse võtta ka seost kaubamärkidega (vastavat registrit peab Patendiamet). Ärinimi võib sisaldada teisele isikule kuuluvat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgiomaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolekuta üksnes siis, kui ettevõtja tegevusalad ja kaubamärgi kaitstavad kauba- ja teenuseklassid ei kattu (näiteks on ettevõtja tegevusalaks autoremont ja ehitustegevus, kaubamärk on kaitstav aga pangandustegevuse valdkonnas).
2. Kontrollimine
Vähendamaks nime eristatavusega seotud riske soovitame juriidilise isiku asutajatel kontrollida taotletava nime eristatavust Internetist (aadressil https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py saate võrrelda uut nime registrissekantud nimedega, lisaks leiate sealt ka õpetusi, kuidas päringut tulemuslikult teostada. Patendiameti koduleheküljel saate teha päringu kaubamärkide andmebaasi – vt Andmebaasid).
Ei ole kindlat reeglit, mitme tähe/hääliku võrra peab üks nimi teisest nimest erinema. Mõnel juhul võib üks täht olla eristamiseks piisav (nt pill ja lill), teisel juhul aga ei aita isegi kolme tähe erinevusest (nt Fotoluks ja Photolux). Eristatav peab olema mitte üksnes kirjapilt, vaid ka hääldus. Võrdlemisel ei võeta arvesse seadusest tulenevaid kohustuslikke täiendeid ja lühendeid. Samuti ei tasu loota käände- ja pöörde- jm grammatiliste sõnalõppude erinevusele.
Praeguseks on registritesse kantud üle 100 000 objekti – ettevõtja, mittetulundusühingu ja sihtasutuse. Kui Te valite uueks nimeks lühikese mittemidagiütleva fantaasianime, on suur tõenäosus, et see on eksitavalt sarnane juba varem registrisse kantud nimega. Seetõttu soovitame valida pikemaid nimesid. Ärinimi võiks näiteks kajastada reaalset tegevust (ehitustarvete hulgikaubandus, juuksuriäri, talu jne) ja/või asukohta (asula, vald, tänav vms) ja/või asutajaid/osanikke. Mida enam taotletav nimi reaalseid komponente sisaldab, seda väiksem on risk, et uus nimi ei ole piisavalt eristatav varasematest. Täpsemat infot nimepäringu teenuse kohta leiate aadressilt: http://www.rik.ee/teenusstandardid
Kui äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse asutamis-, ühinemis- või jagunemislepingu tõestab notar, on ta muuhulgas kohustatud kontrollima taotletava (äri)nime vastavust seaduse nõuetele, sealhulgas eristatavust varasemates nimedes ja kaubamärkidest. Kui kandeavaldus esitatakse Interneti teel https://ettevotjaportaal.rik.ee kaudu, toimub (äri)nime vastavuse kontrollimine kandeavalduse esitamise käigus.
Selle üle, kas taotletav (äri)nimi on või ei ole piisavalt eristatav teistest nimedest ning vastab muudele seaduse nõuetele, otsustab registrit pidav kohus iga üksiku juhtumi puhul eraldi. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on (äri)nime kontrollimisel vaid abistav funktsioon (teatab automatiseeritud päringusüsteemi kasutades kõik sarnased nimed).
3. Nõuded füüsilisest isikust ettevõtja ärinimele
Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama tema ees- ja perekonnanime ning võib sisaldada muid täiendeid. Kõige levinumaks täiendiks on olnud ettevõttenimi (Mati Maasika “Mägrakoopa” kohvik) Talupidajal on õigus kasutada oma ees- ja perekonnanime asemel või selle kõrval oma talu nime (Juhan Juurika Liivamäe turismitalu). Talu nime kasutamisel ärinimes tuleb jälgida, et selle nimega maatükk oleks kinnistusraamatusse kantud ning Teil peab olema õigus seda kasutada (omanikuna, kasutusvaldajana, rentnikuna). Kui olete rentnik, peate äriregistrit pidavale kohtule rendisuhet tõendama. Kui olete omanik või kasutusvaldaja, kontrollib kohus seda ise kinnistusraamatust. Kui kaotate kinnistu kasutamise õiguse, peate ennast selle ettevõtte osas äriregistrist kustutama.
Äriregistris ei pea ärinime muutma, kui:
a) ettevõtja enda nimi muutub (näiteks abiellumisel);
b) pärija võtab ettevõtte üle ja soovib senise ärinime all edasi tegutseda;
c) ettevõtja võõrandab oma ettevõtte (poe, talu jne) teisele isikule ja lubab uuel omanikul senist ärinime kasutada (nõusolek peab olema kirjalik).
4. Juriidilise isiku nime kohustuslikud täiendid ja nime tõlkimine
Täis-, usaldus- ja osaühingu ning aktsiaseltsi ärinime alguses või lõpus peab olema vastavale juriidilise isiku liigile viitav täiend või lühend.
Tulundusühistu ärinimes peab sisalduma sõna “ühistu” koos ühistu tegevusala väljendava täiendiga (“masinaühistu”, “tarbijateühistu”, “hoiu-laenuühistu”, “metsandusühistu” jne). Enam ei ole piisav, kui ärinimes sisaldub vaid sõna “tulundusühistu”).
Teatud tegevusaladel nõuavad eriseadused täiendavaid kohustuslikke nimeosi (näiteks pank, kindlustus, investeerimisühing, advokaadibüroo jms). Selliseid nimeosi võivad kasutada üksnes vastavate eriseaduste alusel tegutsevad ettevõtjad.
Mittetulundusühingu nimi ei pea sisaldama täiendit mittetulundusühing. Kuid seadus nõuab, et tema nimes oleks eestikeelne täiend, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne.
Sihtasutuse nimi peab sisaldama täiendit sihtasutus.
Põhikirjaga võib ette näha, mismoodi rahvusvahelises suhtluses (äri)nime tõlgitakse. Kuid mitut ametlikku nime (näiteks üks eesti ja teine inglise keeles) seadus ei luba. Nagu inimesel, nii võib ka juriidilisel isikul olla vaid üksainus ametlik nimi.
Vaidlused selle kohta, kas kaks registrissekantud (äri)nime on teineteisest piisavalt eristatavad, samuti vaidlused registrissekantud ärinime ja kaubamärgi seoste üle lahendatakse reeglina hagimenetluse korras.
emta.ee
