Tutvustame siin justiitsministeeriumi tõlgendust jõustuvatest muudatustest, mis ei ole kellelegi siduv. 

I Peamised muudatused mittetulundusühingute seaduses

1) Kaotatakse ära allkirjanäidise esitamise kohustus ning kehtestatakse täiendavad nõudeid juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele.  

• Mittetulundusühingu asutamise ja uue juhatuse liikme registrisse kandmise korral kaotatakse juhatuse liikme allkirjanäidise esitamise nõue. Kuna mittetulundusühingu registrisse kandmise avaldusele kirjutavad nagunii alla kõik juhatuse liikmed, siis notari poolt kinnitatud allkirjanäidise esitamine registrile ei loo mingit lisaväärtust. Sarnased muudatused tehakse ka korteriühistuseaduses ning kirikute ja koguduste seaduses.
• Uue juhatuse liikme registrisse kandmisel kirjutab vastavale kandeavaldusele alla uus juhatuse liige. See asendab senist allkirjanäidise esitamise kohustust ning tagab, et isikut ei ole võimalik juhatuse liikmeks nimetada ilma tema nõusolekuta. Kui juhatuse liikmed on õigustatud mittetulundusühingut esindama vaid koos, siis peavad ka uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele alla kirjutama kõik juhatuse liikmed.

2) Muudatuse kohaselt ei kanta MTÜd registrisse, kui kandeavaldus esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest. Kui avalduse esitamisega hilinetakse, tuleb sõlmida uus asutamisleping.

3) Asutajate ja juhatuse liikmete vastutust reguleeritakse MTÜ asutamisel täpsemalt.

• Sätestatakse selged ja üksikasjalikud reeglid vastutuse määramiseks mittetulundusühingu asutamisel registrile valeandmete edastamise ja muude kohustuste rikkumise korral. Muudatusega sätestatakse vastutavate isikutena juhatuse liikmed ning asutajad. Samuti ulatub asutajatel lasuv vastutus ka isikutele, kes küll ise (formaalselt) ei olnud mittetulundusühingu asutajateks, ent kelle arvel asutamine toimus.
• Täiendavalt lisatakse mittetulundusühingute seadusesse säte, mis näeb ette, et kui mittetulundusühingu varast ei jätku ühingu võlausaldaja nõude rahuldamiseks, vastutavad asutajad ühingu võlausaldaja ees isiklikult ja solidaarselt ühingu kohustuste eest ulatuses, milles ühingu vara vähenes enne ühingu registrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu. Sätte eesmärgiks on kaitsta võlausaldajate huve ja vältida kuritarvitusi olukorras, kus enne registrisse kandmist tehtud tehingutest tulenevad kohustused lähevad MTÜ registrisse kandmisest alates mittetulundusühingule üle, kuid võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata, sest registrisse kantud mittetulundusühingul ei ole piisavalt vara.

4) Muudetakse üldkoosoleku ja volinike koosoleku pädevust.  Sätestatakse selgelt, milliseid mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid ülesandeid ei saa anda mittetulundusühingu muude organite pädevusse. Ainult üldkoosolek võib edaspidi otsustada järgmisi mittetulundusühingu jaoks olulisi küsimusi: põhikirja muutmine, juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine, volinike valimine ja tagasikutsumine, juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine, majandusaasta aruande kinnitamine, mittetulundusühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine.

Välistatud ei ole siiski nende küsimuste otsustamine volinike koosoleku poolt, kui põhikirjaga on ette nähtud volinike koosolek ja põhikiri selliste küsimuste otsustamist volinike poolt ei piira (v.a põhikirja muutmise otsustamine volinike poolt osas, mis reguleerib üldkoosoleku ja volinike koosoleku vahelist pädevuse jaotust).

Kehtiva mittetulundusühingute seaduse kohaselt on enamiku nende küsimuste otsustamine sarnaselt 1. juulist jõustuvale regulatsioonile samuti üldkoosoleku (volinike koosoleku) ainupädevuses. Siiski tehakse mõned muudatused:

• Erinevalt kehtivast seadusest ei nimetata enam eraldi mittetulundusühingu eesmärgi muutmist, kuna see kuulub samuti põhikirja muutmise alla.
• Kehtiva seaduse sõnastust parandatakse ka seoses juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamise regulatsiooniga.
• Lisaks on muudatusega täpsustatud, et üldkoosoleku otsust ei vaja mitte üksnes nõude esitamine juhatuse liikme vastu, vaid ka näiteks kostjana osalemine kohtumenetluses juhatuse liikme hagi suhtes ja mittetulundusühingu esindaja määramine menetluseks.
• Uueks üldkoosoleku ainupädevusse kuuluvaks küsimuseks on juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine. Praegu võib seda otsustada ka mittetulundusühingu muu organ, kui selline võimalus on põhikirjaga ette nähtud. Rakendussätetega nähakse mittetulundusühingutele ette tavapärasest pikem tähtaeg sellise muudatusega kurssiviimiseks ja põhikirja muutmiseks seoses juhatuse liikmete valimisega. (Seda, et juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise õigus on üldkoosoleku asemel muul organil võib põhikirjaga ette näha kuni 2010. aasta 1. jaanuarini.) Pärast seda saab juhatuse liikmeid valida ja tagasi kutsuda ainult üldkoosolek (või volinike koosolek, kui see õigus on volinikele antud).

5) Muudetakse üldkoosoleku kokkukutsumise teatega seotud regulatsiooni.

• Edaspidi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teatesse märkida üldkoosoleku päevakord ning koosoleku toimumise aeg ja koht.
• Lisaks võimaldatakse mittetulundusühingutel põhikirjas kokku leppida, mil viisil teatatakse liikmetele üldkoosoleku toimumisest. Muudatus võimaldab aga näiteks korteriühistu põhikirjas täpsemalt määrata, mil viisil liikmetele üldkoosolekust teatatakse (näiteks võib põhikirjaga määrata, et üldkoosolekust teatatakse e-maili teel, teate saatmisega tähitud kirjaga või lihtkirjaga liikme määratud/MTÜle teatatud aadressile jne). Põhikirja lisatavad reeglid peavad olema mõistlikud ja ei tohi olla vastuolus hea usu põhimõttega. Eesmärgiks on tagada iga liikme informeeritus talle parimal võimalikul viisil.
• Kui üldkoosoleku päevakorda muudetakse enne üldkoosolekut, siis tuleb sellest samuti liikmetele teada anda ja sellega võib kaasneda üldkoosoleku edasilükkamise vajadus, kui esimese üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise aja määramisel ei ole arvestatud päevakorra muutmise võimalusega.

6) Täpsemalt reguleeritakse ka üldkoosoleku päevakorda.

• Muudatusega nähakse ette, et päevakorra määrab juhatus. Samas kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed ise, siis määravad nemad ka päevakorra.
  
• Reguleeritakse ka täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Teatud osa mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuse võtmist päevakorda. Seda võib teha nii enne üldkoosolekut kui ka üldkoosoleku ajal. Enne üldkoosolekut võivad vähemalt 1/5 MTÜ liikmetest või vähemalt 6 MTÜ liiget, kui MTÜl on alla 30 liikme, nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb liikmel esitada põhjendus. Selle õiguse kasutamiseks on aga nähtud ette tähtaeg – päevakorra täiendamist võib nõuda mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega (nt 4 päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist). Lisaks võib seda õigust kasutada ainult seni, kui samal põhjusel ei ole päevakorda juba üks kord muudetud.

Kui päevakorda muudetakse enne üldkoosolekut, siis on vaja sellest teatada ka kõigile mittetulundusühingu liikmetele. Vaid sel juhul on kõikidele mittetulundusühingu liikmetele tagatud võrdne võimalus informatsiooniga tutvuda ja sellest lähtudes teha otsus üldkoosolekul osalemise vajalikkuse kohta.

Kui päevakorra täiendamist nõutakse üldkoosoleku ajal, siis selleks peavad kas (a) kõik mittetulundusühingu liikmed üldkoosolekul osalema (ise või esindaja kaudu) või siis (b) peavad sellega nõus olema vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevatest liikmetest. Kusjuures viimasel juhul peab koosolekul osalema üle poole MTÜ liikmetest ning põhikirjaga ei tohi olla ette nähtud suuremat osalusnõuet.

Mittetulundusühingul oleks siiski kasulik saata üldkoosoleku kutse liikmetele varem, kui näeb ette seadus või põhikiri, sest sel juhul jõuaks mittetulundusühing saata nõutava etteteatamistähtaja jooksul uue üldkoosoleku kutse, ilma et üldkoosolekut tuleks edasi lükata.

• Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi.
  
• Ametiühingute seaduse muutmisega võimaldatakse ametiühingu põhikirjaga ette näha erisusi mittetulundusühingute üldkoosoleku päevakorra regulatsioonist.

7) Seadust on muudetud ka seoses MTÜ liikme esindamisega üldkoosolekul.    

• Kui kehtiva õiguse kohaselt võib MTÜ liiget esindada ainult teine MTÜ liige, siis uuenduste kohaselt võib mittetulundusühingute üldkoosolekul esindada MTÜ liiget iga isik, kellele liige on esindusõiguse andnud. Põhikirjaga võib siiski määrata ka piiranguid isikute suhtes, kes võivad liiget üldkoosolekul esindada.
• MTÜ liikme esindaja peab tõendama oma volitust üldkoosolekul osalemiseks kirjalikus vormis volikirjaga. Volikirjad või nende ärakirjad tuleb lisada edaspidi üldkoosoleku protokollile.
• Korteriühistuseaduse muudatuse järgi võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate korteriühistu liikmete ülemmäära.

8) Korrastatud on üldkoosoleku protokolli ja kulude hüvitamisega seonduvat.

• Mittetulundusühingute seadust täiendatakse sätetega üldkoosoleku protokolli kohta. Protokolli tuleb kanda üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud tähtsust omavad asjaolud. Protokolli tuleb muuhulgas kanda ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu, see on üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aluseks, kui seda soovib teha liige, kes osales otsuse tegemisel. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

Lisaks nähakse ette, et üldkoosoleku protokoll peab olema pärast üldkoosolekut 14 päeva pärast liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada protokolli või selle osa ärakiri. Juhatus, vähemalt 1/5 MTÜ liikmetest või vähemalt 6 liiget (kui MTÜl on alla 30 liikme), võivad nõuda, et üldkoosoleku protokoll oleks notariaalselt tõestatud. Mittetulundusühingu liikmete vastav kirjalik nõue peab olema juhatusele esitatud kolme päeva jooksul üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamisest arvates (kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega). Üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise kulud võib jätta tõestamist taotlenud liikmete kanda üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.

• Üldkoosoleku osalise protokolli esitamise võimaluse loomine – muudatuse kohaselt võib osalises protokollis kõikide koosolekul vastu võetud otsuste asemel sisalduda ainult see otsus, mis on vajalik registrikande tegemiseks või muu vajaliku info edastamiseks registripidajale. Muus osas peab aga osalise protokolli sisu olema sama nagu terve protokolli sisu. Näiteks peavad üldkoosoleku protokolli väljavõttes (osalises protokollis) sisalduma üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, päevakord jne. Esitamata võib jätta ainult need andmed või dokumendid, mis on sättes nimetatud, nt eriarvamused, kirjalikud ettepanekud ja avaldused. Lisaks ei tule esitada ka muid asjaolusid, mis koosolekul tähtust omavad, kui need ei ole vajalikud registris muudatuste tegemiseks. Samuti peab osaline protokoll olema allkirjastatud vastavalt tavalise protokolli allkirjastamise reeglitele. Kui sama üldkoosoleku kohta koostatud protokoll on notariaalselt tõestatud, tuleb ka osaline protokoll koostada samas vormis originaaldokumendina, mitte väljavõttena tõestamisseaduse tähenduses. Oluline on meeles pidada, et osalise protokolli koostamine ei vabasta juriidilist isikut tavapärase, täispika protokolli koostamise kohustusest. Täispika protokolli koostamise eesmärk on muu hulgas ka MTÜ liikmete informeerimine sellest, mis koosolekul toimus. Osalise protokolli regulatsioon omab tähtsust vaid juriidilise isiku ja registripidaja vahelistes suhetes.
  
• Ametiühingute seaduse muutmisega nähakse ette, et protokolli notariaalse tõestamise nõue ei kehti ametiühingute suhtes.
  
• Protokolli notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmise tagajärjel on üldkoosoleku otsused tühised.
  
• Üldkoosoleku korraldamise kulud kannab mittetulundusühing. Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel või nad kutsuvad selle ise kokku, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda. Kulude kandmise eriregulatsioon kehtib üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise korral. 

9) Muudatustega laiendatakse küsimuste ringi, mille otsustamisel ei või MTÜ liige huvide konflikti tõttu osaleda. Liige ei või üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel hääletada muu hulgas siis, kui otsustatakse tema või tema esindaja mittetulundusühingu juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Täpsustatakse ka keeldu hääletada liikme endaga õigusvaidluse pidamise ja õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramise otsustamisel, kui seda teeb üldkoosolek.

10) Nähakse ette põhimõte, mille kohaselt mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahelise tehingu kehtivuseks on vajalik üldkoosoleku nõusolek. Nõusoleku võib anda konkreetse tehingu tegemiseks, kuid võimalik on ka üldisema sisuga nõusoleku andmine või tingimuste määramine. Seda küsimust võib põhikirjas täpsemalt reguleerida. Siiski ei ole üldkoosoleku nõusolek vajalik olukorras, kus juhatuse liige tegutseb tavapärases majandustegevuses tegutseva mittetulundusühingu suhtes kui tarbija.

11) Muudatusega piiratakse juhatuse liikme esindusõigust juhtudel, mil seaduse kohaselt otsustab mittetulundusühingu esindamise üldkoosolek. Sel juhul kehtib juhatuse liikme esindusõiguse piirang erinormina ka kolmandate isikute suhtes.

12) Reguleeritakse juhatuse liikme ametiaja kestust.

• Juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Põhikirjaga ei või ette näha, et juhatuse liikme ametiaeg on pikem kui viis aastat.
• Reguleeritakse ka juhatuse ametiaja pikendamise (ehk tagasivalimise) põhimõtteid. Juhatuse liikme ametiaja pikendamist ei või otsustada varem kui üks aasta enne ametiaja kavandatavat möödumist ja pikemaks ajaks kui seaduses või põhikirjas ettenähtud ametiaja ülemmäär. Sama juhatuse liikme ametiaja korduv pikendamine ei ole keelatud. Registrisse kantud juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus tuleb esitada viivitamata registripidajale. Otsus esitatakse kas lihtkirjalikus vormis ja originaalallkirjaga varustatult või notariaalselt kinnitatud ärakirjana.

13) Kehtetuks tunnistatakse säte, mille kohaselt on juhatuse liikmel võimalik panna oma kohustuste täitmine kolmandale isikule, kui see on ette nähtud põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega.

14) Muudatusega nähakse ette, et juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmetele maksta tasu. Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Juhatuse liikmele makstav tasu koos muude hüvedega peab olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja ühingu majandusliku olukorraga. Mittetulundusühingu majandusliku olukorra olulise halvenemise korral antakse ühingule võimalus juhatuse liikme tasu või muid hüvesid (mh eripensioni) vähendada, säilitamaks mõistlikke proportsioone selle tasu ning ühingu majandusliku olukorra vahel. Seadus sätestab ka kindlad tingimused, mille puhul on juhatuse liikme tasu ühepoolne vähendamine lubatud (lähemalt vt eelnõu seletuskirjast).

15) Muudatustega kaotatakse MTÜS § 31 mitmetitõlgendatavus seoses „muu organi“ pädevusega.  Muu organi näol on tegemist mittetulundusühingu siseorganiga ning välissuhetes ei mõjuta selle organi pädevus kuidagi juhatuse pädevust, vastutust ega esindusõigust. Mittetulundusühing võib endiselt moodustada muid organeid lisaks juhatusele ja volinike koosolekule, kuid muudele organitele ei saa anda õigust otsustada mittetulundusühingute seaduse § 19 lõigetes 1–6 nimetatud ülesandeid, samuti ei saa selline organ esindada mittetulundusühingut seadusliku esindajana.

16) Muudetakse juhatuse liikme vastutust, kuna on vaja täpsustada juhatuse liikmete hoolsuskohustuse ulatust ning vastutuse aluseid, arvestades ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Muu organi liikme vastutuse suhtes kohaldatakse juhatuse liikme vastutuse regulatsiooni vastavalt. Ka kehtiva seaduse kohaselt vastutab muu organi liige sarnaselt juhatuse liikmega.

17) Täienduse kohaselt on MTÜ majandusaasta aruande kohta järeldusotsuse koostanud audiitor või arvamuse andnud revident kohustatud vähemalt 1/5 MTÜ liikmete nõudel osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse kohta selgitusi. Vastav nõue tuleb esitada mittetulundusühingule. Täienduse eesmärgiks on anda liikmetele võimalus saada audiitorilt või revidendilt täiendavat informatsiooni ja selgitusi mittetulundusühingu majandamise kohta.

18) Täpsustatakse juhatuse kohustusi ja vastutust MTÜ maksejõuetuse korral. Esiteks konkretiseeritakse pankrotiavalduse ,,viivitamata“ esitamise tähendust, sätestades pankrotiavalduse esitamise maksimaalse piirina 20 päeva maksejõuetuse ilmnemisest. Teiseks täpsustatakse juhatuse kohustusi ühingu eest maksete tegemisel pärast maksejõuetuse ilmnemist, et takistada ühingu vara täiendavat vähenemist ja majandusliku seisundi halvenemist. Sätestatakse põhimõte, et pärast maksejõuetuse ilmnemist on juhatuse liikmetel lubatud ühingu eest teha üksnes neid makseid, mille tegemine on ka maksejõuetuse olukorras kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Kui juhatuse liikmed teevad siiski makseid, mis ei ole kooskõlas juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega, peavad nad niisugused maksed ühingule solidaarselt hüvitama. Sellega rõhutatakse põhimõtet, mille kohaselt juhatuse liikmed peavad oma tegevuses pidevalt arvestama ühingu reaalse majandusliku olukorraga ning hindama tehingute mõju sellele olukorrale.

19) Muudetakse ka MTÜ likvideerimise regulatsiooni.

• Täpsustatakse nende isikute ringi, kellel ei ole õigust tegutseda mittetulundusühingu likvideerijana.
• Täpsustatakse likvideerijate tagasikutsumise põhimõtteid.
• Muudetakse likvideerijate registrisse kandmise korda ning kaotatakse vastuolu seoses likvideerimisel oleva mittetulundusühingu juhatuse ja likvideerijate pädevusega.
• Konkretiseeritakse likvideerimismenetluse tagajärgi liikmete õigustega seoses.
• Kui likvideerijateks on juhatuse liikmed, siis nende esindusõigus ei muutu. Võimalus muuta juhatuse liikmetest likvideerijate esindusõiguse jaotust põhikirja, üldkoosoleku otsuse või kohtulahendiga siiski säilib. Samas kehtestatakse ühise esinduse põhimõte üldkoosoleku otsuse, põhikirja või kohtulahendiga määratud likvideerijatele, kelle puhul saab samuti kas põhikirjaga, üldkoosoleku otsusega või kohtulahendiga ette näha seaduses sätestatust erineva esindusõiguse jaotuse. Sarnaselt juhatuse liikme esindusõigusega kehtib seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kolmandate isikute kohta üksnes juhul, kui see on kantud registrisse.
• Lisatakse põhimõte, mille kohaselt nõudest õigeaegselt teatamata jätmine võlausaldaja poolt ei mõjuta nõude kehtivust ega piira võlausaldaja õigust pöörduda oma nõudega likvideerimisel oleva mittetulundusühingu vastu kohtusse. Likvideerijad peavad rahuldama kõik teadaolevad võlausaldajate nõuded olenemata sellest, kas võlausaldaja on nõudest teatanud või mitte.
• Täpsustatakse dokumentide säilitamise korda mittetulundusühingu likvideerimisel.

20) Muudetakse mittetulundusühingute ühinemise ja jagunemise regulatsiooni.

• Ühinemislepingus peab sisalduma kokkulepe ühendatava ühingu vara üleandmiseks ühendavale ühingule liikmesuse üleandmise vastu ehk lepingu põhiolemus.
• Nähakse ette ühinemisotsuse ja jagunemisotsuse vaidlustamise võimalus. Kohus võib mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme nõudel seaduse, asutamislepingu või põhikirjaga vastuolus oleva ühinemisotsuse või jagunemisotsuse kehtetuks tunnistada, kui nõue on esitatud ühe kuu jooksul otsuse tegemisest. Ühinemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist registrisse.
• Lihtsustatakse ühinemise ja jagunemise protsesse. Ära jäetakse võlausaldajate eelnev teavitamine ühinemisest ja jagunemisest. Võlausaldajate huvide täiendavaks kaitseks nähakse ette pärast ühinemist ja jagunemist teate avaldamise Ametlikes Teadaannetes, ühtlasi tuleb võlausaldajale pakkuda võimalust nõuete tagamiseks, kui võlausaldajate nõuded ei ole veel sissenõutavad ja nad tõendavad, et ühinemine või jagunemine ohustab nende nõuete täitmist.
• Võimaldatakse ühendava mittetulundusühingu juhatusel üksinda teha kõik ühinemise registrisse kandmiseks vajalikud toimingud, ilma et neid peaks selleks eraldi volitama. Lisaks reguleeritakse ka juhatuse liikmete vastutust ühinemisel ja jagunemisel.

II Peamised muudatused sihtasutuste seaduses

1) Seadust täiendatakse sättega, mille kohaselt peab sihtasutuse põhikirjas ette nägema ka juhatuse liikmete arvu või nende ülem- või alammäära.

2) Kaotatakse allkirjanäidise esitamise kohustus ja muudetakse uue juhatuse liikme registrisse kandmise korda.

3) Täpsustatakse asutamisdokumentide tähtaja jooksul esitamata jätmise tagajärgi.  

4) SA asutamisel reguleeritakse täpsemalt asutajate ja juhatuse liikmete vastutust.

5) Muudatuse kohaselt ei või juhatuse liikmeks oma staatuse tõttu olla üksnes nõukogu liige (varasema sõnastuse kohaselt ei võinud juhatuse liikmeks olla ka pankrotivõlgnik). Põhikirjaga võib ette näha ka teisi isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Muudatusega asendatakse pankrotivõlgnik isikuga, kelle suhtes on kehtestatud karistusseadustiku kohane tegutsemis/ettevõtluskeeld või kellel on muul seadusest tuleneval alusel keelatud tegutseda sihtasutusega samal tegevusalal. Niisuguste keeldude hulka kuulub ka pankrotiseaduse alusel rakendatav ärikeeld.

6) Muudetakse juhatuse liikme esindusõiguse ja tehingute tegemise regulatsiooni

• Täpsustatakse juhatuse liikmete esindusõiguse piiramise õiguslikku tähendust. Muudatusest tuleneb varasemast selgemini, et juhatuse liikme tegevusele kehtestatud piiranguid tuleb järgida sihtasutuse suhtes, kuid kolmandate isikute suhtes esindusõiguse piiramine ei kehti.
• Nähakse ette põhimõte, mille kohaselt sihtasutuse ja juhatuse liikme vahelise tehingu kehtivuseks on vajalik nõukogu nõusolek.
• Piiratakse juhatuse liikme esindusõigust juhtudel, mil seaduse kohaselt otsustab sihtasutuse esindamise nõukogu. Sel juhul kehtib juhatuse liikme esindusõiguse piirang erinormina ka kolmandate isikute suhtes.

7) Täpsustatakse juhatuse liikmete registrisse kandmise, ametiaja kestuse ja kohustuste täitmise regulatsiooni.

• Täpsustatakse sihtasutuse juhatuse liikmete registrisse kandmise ja nende registrist kustutamise korda. Neil juhtudel peab registrile esitatavale avaldusele kirjutama alla nõukogu esimees või tema volitatud isik. Muudatus tuleneb põhimõttest, et juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu (va asutamisel).
• Juhatuse liige valitakse muudatuste kohaselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Antakse ka võimaluse põhikirjaga ette näha juhatuse liikme ametiaja kestuseks kuni viis aastat. Ühtlasi täpsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamise (ehk tagasivalimise) põhimõtteid. Sama juhatuse liikme ametiaja korduv pikendamine ei ole keelatud. Muudatuste alusel nähakse ette ka lihtsustatud kord juhuks, kui juba registrisse kantud juhatuse liikme ametiaega pikendatakse. Sel juhul tuleb registripidajale esitada juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus.
• Kehtetuks tunnistatakse säte, mille kohaselt on juhatuse liikmel võimalik panna oma kohustuste täitmine kolmandale isikule, kui see on ette nähtud põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega.

8) Täpsemalt reguleeritakse ka juhatuse liikme tasu ja vastutust.

9) Täpsustatakse nõukogu õiguste ja kohustuste, liikmete valimise ja koosolekute korda

• Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik ka siis, kui tehing väljub igapäevase tegevuse raamest, mitte üksnes siis, kui tehing väljub igapäevase majandustegevuse raamest.
• Igale nõukogu liikmele antakse õigus nõuda juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet. Kehtiva õiguse kohaselt on selline õigus nõukogul, st selleks peab olema reeglina nõukogu otsus. Efektiivsema nõukogu funktsioonide täitmise huvides on otstarbekas vastava informatsiooni nõudmise õigust laiendada, eelkõige võimaldada informatsiooni saamise õigust tõhusalt realiseerida ka nõukogus vähemuses olevate huvigruppide esindajatel.
• Luuakse võimalus kehtestada nõukogu täpsem töökord kas põhikirjaga või nõukogu otsusega. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse nõukogu täpsem töökord nõukogu otsusega. Muudatuse jõustumisega saab nõukogu tööd täpsemalt reguleerida mitte ainult nõukogu enda poolt kehtestatava nõukogu otsusega, vaid ka põhikirjaga.
• Muudatuste kohaselt otsustab nõukogu juhatuse liikmega tehingu tegemise, määrab tehingu tingimused, otsustab õigusvaidluse pidamise ning määrab selles tehingus või vaidluses sihtasutuse esindaja.
• Kehtestatakse kohustus teatada registripidajale nõukogu esimehe valimisest viie päeva jooksul. Muudatuse tulemusel saab register informatsiooni selle kohta, kes nõukogu liikmetest korraldab nõukogu tööd ja kellel on õigus allkirjastada avaldused juhatuse liikmete vahetamiseks.
• Nähakse ette, et nõukogu liikmete maksimaalne ametiaeg võib olla 5 aastat. Põhikirjaga võib ette näha volituste lühema tähtaja.
• Täpsustatakse kohtu poolt nõukogu liikme tagasikutsumise tagajärgi.
• Nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks õigustatud isikutele antakse õigus koosolek ka ise kokku kutsuda juhul, kui isiku nõudest hoolimata nõukogu koosolekut kahe nädala jooksul üldkorras kokku ei kutsuta.
• Sihtasutuse nõukogu protokollile peavad edaspidi alla kirjutama kõik koosolekul osalevad nõukogu liikmed.
• Sätestatakse, et nõukogu otsustusvõimet ega nõukogu otsuste kehtivust ei mõjuta asjaolu, et nõukogusse kuulub vähem liikmeid, kui põhikirjas on ette nähtud. Vastasel korral tekiks olukord, et mõne nõukogu liikme väljaarvamise või näiteks surma korral kaotaks sihtasutuse nõukogu oma töövõime.
• Nõukogu liikmed saavad osaleda hääletamisel ka selliselt, et edastavad oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks elektronkirja teel. Muudatus võimaldab seega nõukogul hääletust läbi viia ja seeläbi ka otsuseid vastu võtta ilma formaalset nõukogu koosolekut pidamata.
• Täpsustatakse nõukogu otsuste kehtetuks tunnistamise korda
• Täpsustatakse nõukogu liikmete tasustamise ja vastutuse korda. Selgitusi vt SA juhatuse liikme tasustamise korra muutmise selgituste juurest.

10) Täienduse kohaselt on sihtasutuse majandusaasta aruande kohta järeldusotsuse koostanud audiitor kohustatud nõukogu liikme nõudel osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel ja andma järeldusotsuse kohta selgitusi. Vastava nõude peab nõukogu liige esitama sihtasutusele. Täienduse eesmärgiks on anda nõukogu liikmetele võimalus saada audiitorilt täiendavat informatsiooni ja selgitusi sihtasutuse majandamise kohta. Seadusesse lisatakse ka praegu puuduv säte, mille kohaselt otsustab majandusaasta aruande kinnitamise nõukogu. Selle põhimõtte võib tuletada tõlgendamise teel, aga selguse huvides peaks see seaduses otsesõnu sisalduma.

11) Täpsustatakse põhikirja muutmise regulatsiooni – juhatus saab põhikirja muuta, kui ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud. Juhatus peab vaid põhikirja muutmise kavatsusest enne põhikirja muutmist asutajatele teatama, kui asutajad ei ole surnud või lõppenud. Samas säilib ka asutajate õigus selles olukorras põhikirja muuta.

12) Täpsustatakse juhatuse kohustusi ja vastutust SA maksejõuetuse korral.

13) Muudetakse SA likvideerimise regulatsiooni.

14) Muudetakse sihtasutuste ühinemise ja jagunemise regulatsiooni.

III Peamised muudatused tulundusühistuseaduses

1) Kaotatakse allkirjanäidise esitamise kohustus ning täiendatakse nõudeid uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele.

2) Muudetakse asutamisdokumentide esitamise tähtaega ja tähtaja järgimata jätmise tagajärgi.

3) Täpsemalt reguleeritakse asutajate ja juhatuse liikmete vastutust

4) Täpsustatakse võlausaldaja nõudel toimuva ühistu liikme ühistust väljaarvamise korda. Muudatusega määratletakse tähtaeg, mille jooksul peab nõuete rahuldamine täitemenetluse raames võimatuks osutuma, kaitsmaks ühistut liikmete võlausaldajate põhjendamatute nõuete eest. Võimalus nõuda liikme väljaarvamist peaks olema rakendatav vaid juhul, kui võlausaldaja pöördub sellise nõudega ühistu vastu mõistliku aja jooksul pärast liikme vara suhtes täitemenetluse edutut läbiviimist.

5) Senisest täpsemalt reguleerida liikmesuse võõrandamist. Liikmesuse üleandmiseks peavad ühistu liige ja isik, kellele liikmesus üle antakse, esitama juhatusele kirjaliku avalduse. Kuna ühistu peab otsustama selle isiku liikmeks vastuvõtmise, siis peab olema ühistu jaoks selge, et olemasolev liige soovib oma liikmesust üle anda.

6) Täpsustatakse dividendide maksmise korda.  

• Nähakse ette, et dividende võib maksta üksnes kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Praegu selline piirang seaduses puudub. Samuti sätestatakse, et need väljamaksed puhaskasumist või eelmise majandusaasta kasumist, millest on maha arvutatud eelmiste aastate katmata kahjum, ongi dividendid.
• Sätestatakse otseselt liikme nõudeõigus ühistu vastu üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmiseks.
• Sätestatakse, et dividend makstakse rahas. Dividendi ei ole võimalik maksta muu varaga. Tulundusühistu eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu. Kui dividende oleks lubatud maksta lisaks rahale ka muus varas, siis oleks väga keeruline eristada neid ühistult saadud soodustustest. Dividendide suurusele kehtestab tulundusühistuseaduse § 30 kindlad piirid.

7) Täpsustatakse üldkoosoleku pädevust ning üldkoosoleku kohustusi vara vähenemise korral.

8) Täpsemalt reguleeritakse üldkoosoleku päevakorda.

9) Muudatusega täpsustatakse üldkoosoleku toimumise teate saatmise korda. Et üldkoosoleku toimumisest saaksid teada võimalikud paljud liikmed, pannakse ühistu juhatusele kohustus saata üldkoosoleku toimumise teade ka liikme tegelikul aadressil, kui see erineb liikmete nimekirja kantud aadressist ning juhatus teab seda aadressi või peab seda teadma. Muudatus vastab senisele kohtupraktikale, mille kohaselt peab koosoleku teade olema edastatud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Nii tagatakse liikmete piisav aeg üldkoosolekuks valmistumiseks.

10) Juhul kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek ei ole otsuste vastuvõtmiseks õigustatud. Sellisel koosolekul vastuvõetud otsused on tühised. Otsuste tühisuse toob kaasa siiski üksnes koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Oluliseks võib pidada eelkõige selliseid rikkumisi, mille tagajärjel ei saa liige üldkoosolekul oma õigusi teostada. Väheolulised möödalaskmised üldkoosoleku kokkukutsumisel ei mõjuta liikmete ostuste kehtivust. Vaatamata üldkoosoleku kokkukutsumise reeglite rikkumisele võib üldkoosolek otsuseid vastu võtta juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Täienduse kohaselt on ka võimalik tühise üldkoosoleku otsust tagantjärele kehtivaks muuta, kui liige, kelle suhtes üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, otsuse hiljem heaks kiidab.

11) Laiendatakse küsimuste ringi, mille otsustamisel ei või liige huvide konflikti tõttu osaleda. Liige ei või muudatuse kohaselt üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel hääletada, kui otsustatakse tema või tema esindaja tulundusühistu juhatuse liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Muudatustega täpsustatakse ka keeldu hääletada liikme endaga õigusvaidluse pidamise ja õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramise otsustamisel, kui seda teeb üldkoosolek.

12) Muudetakse tulundusühistu liikme esindamise regulatsiooni.

• Kaotatakse ära piirangud, mille kohaselt võib üldkoosolekul esindada liiget ainult teine ühistu liige ning üks isik võib esindada ainult ühte liiget. Siiski nähakse ette, et põhikirjaga võib määrata sama isiku poolt esindatavate ühistu liikmete ülemmäära.
• Täienduse kohaselt üldkoosoleku protokollile võib lisada ka liikme esindaja volikirja ärakirja, mitte ainult volikirja.

13) Sätestatakse üldkoosoleku korraldamise kulude kandmine üldjuhul ühistu poolt. Üldkoosoleku kokkukutsumise õiguse kuritarvitamise vältimiseks otsustab liikmete nõudel või nende poolt kokkukutsutud üldkoosoleku kulude kandmiseks kohustatud isiku üldkoosolek.

14) Täpsustatakse juhatuse kohustusi ja vastutust TÜ maksejõuetuse korral.

• Juhatuse liikmeks ei või oma staatuse tõttu olla üksnes nõukogu liige. Lisaks ei või juhatuse liikmeks olla isik, kelle suhtes on kehtestatud karistusseadustikust tulenev tegutsemis/ettevõtluskeeld või kellel on muul seadusest tuleneval alusel keelatud tegutseda äriühinguga samal tegevusalal. Niisuguste keeldude hulka kuulub ka pankrotiseaduse alusel rakendatav ärikeeld.
  
• Laiendatakse juhatuse aruandekohustust nõukogu ees, nõudes juhatuselt lisaks nõukogu teavitamisele ühistu enda majandusliku olukorra kohta nõukogu informeerimist ka ühistuga seotud äriühinguid puudutavaist olulistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada ühistu tegevust. See nõue puudutab eeskätt ühistuga samasse kontserni kuuluvaid ettevõtjaid (tütarettevõtjad, emaettevõtja), kelle majanduslik olukord võib avaldada olulist mõju kogu kontserni majandustulemustele.
  
• Täpsustatakse juhatuse kohustusi ja vastutust ühistu maksejõuetuse korral. Esiteks konkretiseeritakse pankrotiavalduse ,,viivitamata“ esitamise tähendust, sätestades pankrotiavalduse esitamise pikima tähtajana kolm nädalat maksejõuetuse ilmnemisest. Teiseks täpsustatakse juhatuse kohustusi ühistu eest maksete tegemisel pärast maksejõuetuse ilmnemist, et takistada ühistu vara täiendavat vähenemist ja majandusliku seisundi halvenemist. Sätestatakse selge põhimõte, et pärast maksejõuetuse ilmnemist on juhatuse liikmetel lubatud ühistu eest teha üksnes neid makseid, mille tegemine on ka maksejõuetuse olukorras kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kui juhatuse liikmed teevad siiski makseid, mis ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, peavad nad niisugused maksed ühistule solidaarselt hüvitama. Sellega rõhutatakse põhimõtet, mille kohaselt juhatuse liikmed peavad oma tegevuses pidevalt arvestama ühistu reaalse majandusliku olukorraga ning hindama tehingute mõju sellele olukorrale.
  
• Võimaldatakse kehtestada juhatuse täpsem töökord lisaks põhikirjale ka nõukogu või juhatuse otsusega. Niisugune regulatsioon on senisest paindlikum, kuna ei nõua juhatuse töökorra jooksvateks täpsustusteks põhikirja muutmist ning vastab ka tegelikule õiguspraktikale.

15) Täpsustatakse juhatuse liikme tasu ja vastutuse regulatsiooni.

16) Muudetakse juhatuse liikme esindusõiguse, ametiaja kestuse ja registrisse kandmise regulatsiooni.

• Täpsustatakse juhatuse liikmete esindusõiguse piiramise õiguslikku tähendust. Juhatuse liikme tegevusele kehtestatud piiranguid tuleb järgida ühistu suhtes, kuid kolmandate isikute kohta esindusõiguse piiramine ei kehti.
• Nähakse ette põhimõte, mille kohaselt ühistu ja juhatuse liikme vahelise tehingu kehtivuseks on vajalik üldkoosoleku või nõukogu nõusolek. Siiski ei ole üldkoosoleku või nõukogu nõusolek vajalik olukorras, kus juhatuse liige tegutseb tavapärases majandustegevuses tegutseva äriühingu suhtes kui tarbija.
• Piiratakse juhatuse liikme esindusõigust juhtudel, mil seaduse kohaselt otsustab ühistu esindamise üldkoosolek või nõukogu. Sel juhul kehtib juhatuse liikme esindusõiguse piirang erinormina ka kolmandate isikute suhtes.
• Täpsustatakse ühistu juhatuse liikmete registrisse kandmise ja nende registrist kustutamise korda juhul, kui ühistul on nõukogu. Neil juhtudel peab registrile esitatavale avaldusele kirjutama alla nõukogu esimees või tema volitatud isik.
• Antakse võimalus näha põhikirjaga ette juhatuse liikme ametiaja kestuseks kuni viis aastat. Ühtlasi täpsustatakse juhatuse liikme ametiaja pikendamise (ehk tagasivalimise) põhimõtteid. Sama juhatuse liikme ametiaja korduv pikendamine ei ole keelatud. Sel juhul tuleb äriregistri pidajale esitada juhatuse liikme ametiaja pikendamise otsus.

17) Täienduse kohaselt võivad vähemalt 1/10 ühistu liikmetest või vähemalt kolm liiget (kui ühistus on alla 30 liikme) nõuda, et järeldusotsuse andnud audiitor või arvamuse andnud revident peab osalema majandusaasta aruande kinnitamise otsustamise juures ja andma järeldusotsuse või arvamuse kohta selgitusi. Seda eeldusel, et liikmed on esitanud vastava kirjaliku nõude vähemalt viis päeva enne üldkoosoleku toimumist.

18) Muudetakse TÜ likvideerimise regulatsiooni.

19) Täpsustatakse raamatupidamise põhimõtete kohaldamist ning likvideerijate kohustusi ühistu likvideerimise alustamisel, et tagada võimalikult selge ja objektiivse ülevaate saamine ühistu majanduslikust olukorrast.

Kõikide muudatuste kohta saate täpsemalt lugeda seadusest või seaduse eelnõu seletuskirjast.

just.ee