Majandusaasta pikkus

Majandusaasta pikkus on 12 kuud, mille konkreetne algus ja lõpp on kindlaks määratud äriühingu põhikirjas. Üldlevinud majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Alustaval ettevõtjal nagu Sina, on lubatud esimene majandusaasta venitada ka pikemaks – kuni 18 kuud. Majandusaasta pikendamine annab võimaluse tegevuse alguses suuri väljaminekuid järgmiste kuude sissetulekutega nö siluda.

Majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruanne koosneb kahest mahukast osast: raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aruandele lisatakse veel audiitori järeldusotsus (auditi kohustuslikkuse korral) ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel).

Kui hakatakse nimetatud dokumenti koostama, on vajalik läbida viis etappi: raamatupidamise aastaaruande koostamine, tegevusaruande koostamine, audiitorkontroll, kasumi jaotamise ettepaneku koostamine ning valminud majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

Majandusaasta aruande üks osa, raamatupidamise aastaaruanne, koosneb põhiaruannetest ja lisadest. Põhiaruannetena mõistame me bilanssi, kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ning omakapitali muutuste aruannet. Lisaks põhiaruannetele tuleb raamatupidamise aastaaruandele lisada ka tegevjuhtkonna deklaratsioon. Tegevjuhtkonna deklaratsioon ei ole raamatupidaja töölõik, selle koostavad äriühingu tegevjuhtkonna liikmed. Küll peaksid Sina raamatupidajana kontrollima, et juhtkond, kes nimetatud deklaratsiooniga kinnitab oma vastutust äriühingu raamatupidamise aastaaruande koostamise eest, on sinna märkinud kõik vajalikud kinnitused. 

Tegevusaruandes antakse ülevaade äriühingu tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest äriühingu majandusaastal ning antakse ülevaade eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Tegevusaruanne on dokument, kus äriühing saab end tutvustada, selgitada plaane, näidata tegevusi, mis otseselt bilansist ehk välja ei paistagi.

Majandusaasta aruannet kokku pannes mõtle dokumendile kui oma parimale visiitkaardile. Jälgi vormistust, korrektsust, laiapõhjalisust ja informatiivsust. Oma headest külgedest anna lahkesti teada, tutvusta ennast ja oma plaane.

Majandusaasta aruanne annab kõrvaltvaatajale (potentsiaalsele äripartnerile, ajakirjanikule) ülevaatliku pildi vaadeldavast raamatupidamiskohustuslasest. On ju seatud hulk tingimusi, mis peavad olema täidetud – kajastatav info on objektiivne, õige ja õiglane, arusaadav. On lausa kümme põhimõttelist printsiipi, mida peab arvestama aruande koostamisel. Aruandes kajastub hulk tähtsat ja erilist infot, sealt on näha ettevõtte andmeid finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta, omakapitali muutustest rääkimata.

Majandusaasta aruande koostamise põhiprintsiibid

Seaduses on kirjeldatud nõudeid aruande koostamisele ja raamatupidamistavale. Need printsiibid on rahvusvaheliselt tunnustatud ja neist möödavaatamine pole lubatud. Kinnitatud on kümme põhiprintsiipi, mis on vaja omale selgeks teha ja neid peaks  arvestama juba raamatupidamislausendeid koostades ja majandusarvestuse süsteeme välja kujundades.

Ja kuigi on kinnitatud, et majandusaasta aruande koostamisel on vajalik järgida alljärgnevaid põhiprintsiipe, ära lase end eksitada! Neid printsiipe on vaja järgida juba esimest äriühingu majandustehingut kajastades. Seega, saage tuttavaks, siin nad on!

• Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest.
  NB! hoia lahus ettevõtte ja tema omanike-töötajate-klientide vara
• Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip.
  Järgi seda eeldust, aga kui on näha, et ettevõtte hakkab hääbuma, kirjuta see ka majandusaasta aruandesse sisse. Samamoodi tuleb ära märkida süsteemierinevused (kui on olnud vajadus nt kasumiaruande skeemi vahetada).
• Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised.
  Tühja juttu ja mulli ajagem mujal, keerutamised pole siinkohal teretulnud.
• Olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal tehtavaid majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil.
  Arvesta võimalusega, et majandusaasta aruandega saavad tutvuda kõik soovijad – seega ka potentsiaalsed äripartnerid. Tunnista oma ettevõtte nõrku kohti ja too esile tugevad küljed – vigadeta pole meist niikuinii keegi!
• Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja aruandeskeeme.
  See tähendab nüüd seda, et kui näiteks oled valinud kasumiaruande skeemi number 2, siis jätkad selle ettevõtte majandustulemusi kajastades ikka sama skeemiga; kui oled arvestanud põhivarade amortisatsiooni lineaarsel meetodil, jätkad selle raja kõndimist.
• Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad nendega seotud tulud.
  Järgides käesolevat printsiipi, ei ole sul võimalik tulevasi kulutusi koheselt kuludeks kanda – nt pikad reklaamilepingud jmt. Raamatupidamiskannete koostamisel mõtle, kas kajastatavad tulud-kulud kuuluvad ikka sellesse perioodi või mitte. Kui ei, siis võtad kasutusele vahekonto – ettemakstud kulud  ja hakkad sealt aja möödudes kulusid õigesse perioodi paigutama.
• Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne.
  Emotsioonidel ja soovunelmatel raamatupidamisarvestuses kohta ei ole..
• Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine.
• Avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.
• Sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.
  See on tihti raamatupidajate komistuskivi, eriti  kui tööd on palju kuhjunud ja selget ülevaadet lauale toodud dokumentide tagamaadest ei ole. Seega – ole tähelepanelik raamatupidamisregistrite koostamisega, võta süvenemiseks aega ja kui vaja, küsi tehingu teostajalt üle, kas oled majandustehingu sisust õigesti aru saanud.

Piret Linnasmägi

aktiva.ee