21.02.2013 Neljapäev

IFRS või RTJ?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Vadim Donchevski mediumVadim Dontševski,
vandeaudiitor,
Donoway Assurance

Oma juhendite (Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid, edaspidi – RTJ) uuendamisega on Eesti Raamatupidamise Toimkond pannud paljud ettevõtjad valiku ette – kas juhinduda 2013. aasta finantsaruandluse koostamisel nendest printsiipidest, mida nad kasutasid 2012. aastal (ehk IFRSi tõlkeid mõningate eranditega) või minna üle surrogaadile, mis koosneb rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest väikestele ja keskmistele ettevõtetele (SME IFRS), nendest samadest rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest (IFRS) ja üksikutest eritõlgendustest.

Missugused peamised punktid viitavad sellele, et alates 2013. aastast on ettevõttel loogilisem ja kasulikum koostada oma aruandlust IFRSi reeglite järgi? See küsimus puudutab pigem ettevõtete juhte ja finantsjuhte, mitte aga raamatupidajaid, sest RTJ nõuetele arvestuspõhimõtteid muutes mõned ettevõtluse liigid „kaotavad väärtust“ 2013. aasta aruande järgi.

Kui bilansis on firmaväärtus (goodwill)

Eelkõige puudutab see kontserne tütarettevõtetega Eestis ja välismaal – kui kuni 2012. aasta lõpuni kajastati firmaväärtus teiste ettevõtete või varade ülevõtmisel kontserni bilansis immateriaalse varana, siis uuendatud RTJ-le ülemineku puhul amortiseeritakse firmaväärtus kasuliku eluea jooksul (kuid mitte üle 10 aasta) ehk firmaväärtuse amortisatsioon hakkab sisuliselt vähendama omanike kasumit järgnevatel aastatel või tagasiulatuvalt jaotamata kasumit alates selle bilansis kajastamisest. Kui ettevõte koostab alates 2013. aastast aruandlust IFRSi järgi, siis sel juhul ei muutu tema jaoks midagi ehk firmaväärtust määratakse lähtudes investeerimisobjektide väärtusest ning kui firmaväärtus ei jää alla väärtusele soetuse hetkel, siis jääb firmaväärtus bilanssi ega mõjuta kasumit.

Kui bilansis on kinnisvarainvesteeringud

Raamatupidamise lihtsustamise ja odavamaks tegemise eesmärgil lubavad uuendatud RTJ kinnisvarainvesteeringuid kajastada bilansis õiglase väärtuse meetodil ainult sel juhul, kui selle õiglast väärtust on võimalik hinnata mõistliku kulu ja pingutusega. Loomulikult teeb see juhtide ja raamatupidajate elu lihtsamaks, kuna soovi korral võib mis tahes kulud ja pingutused ebamõistlikeks tunnistada. Teisest küljest ei pruugi selline variant olla kasulik investoritele kinnisvarahindade kasvu korral (võrreldes 2011. aastaga kasvasid need 2012. aasta jooksul keskmiselt 7-8%).

Kui kasutada IFRSis lubatud ümberhindluse meetodit, siis kinnisvarainvesteeringuid võib bilansis kajastada turuväärtuses väljendades kasumi või kahjumi kasumiaruandes või teatud juhtudel otse kapitalis. Nendele ettevõtetele, kelle suurem osa tegevusest ja kasumist on seotud investeerimisega, on tähtis näidata omanikele ja võlausaldajatele vara ja kapitali väärtust lähtudes turu tingimustest, mitte aga raamatupidamise valemitest.

Investeeringud sidusettevõttesse

Kuna nüüd lubavad ka RTJ sidusettevõtte kajastamist aruandluses, kasutades ühte kolmest meetodist (soetusmaksumuse meetod, õiglase väärtuse meetod või kapitaliosaluse meetod), siis hakkavad ettevõtted suurema tõenäosusega eelistama meetodit, mille kasutamine nõuab vähem andmete kogumist ja raamatupidamiskannete tegemist ehk soetusmaksumuse meetodit.

Kui sidusettevõte teenib olulist kasumit, siis õiglase väärtuse meetodi kasutamine ei suurenda emaettevõtte finantstulemusi. Tagajärjena kahaneb vastavalt kasum, mida omanikud saaksid jaotada. Minu arvates näitab kapitaliosaluse meetod (IFRS kohaselt on see samuti põhimeetod) õiglasemalt investeeringu väärtust bilansis ja selle muutuse mõju investori võimalusele osaleda sidusettevõtte kasumi jaotamises. Õiglase väärtuse meetodi kasutamine võimaldab veelgi täpsemat investeeringute, kasumi ja kahjumi hindamist, kuid seda meetodit on mõistlik kasutada ainult suurte investeeringute puhul, sest regulaarne professionaalne hindamine on kulukas.

Põhivara

Põhivarasse investeerimisel, mida rahastatakse võõrkapitaliga, ei kapitaliseerita enam intressikulu ega muud võõrkapitali kasutamisega kaasnevaid kulutusi. See toob kaasa finantskulude suurenemise; halvimal juhul, kui ettevõttel ei teki jooksva perioodi vältel piisavalt tulu suurenenud finantskulude katmiseks, võib ettevõtte omakapital muutuda kahjumi tõttu negatiivseks. Omanike seisukohast tähendab see vajadust otsida täiendavaid vahendeid omakapitali taastamiseks, et ettevõte ei likvideeritaks äriregistri algatusel. Vaat selline raamatupidamislik üllatus investoritele! IFRSi kohaselt on põhiliseks intressikulu kajastamise meetodiks nende kapitaliseerimine objekti valmissaamise hetkeni, mis võimaldab need kulud üle kanda sellesse perioodi, mil antud vara hakkab genereerima tulu ning probleeme omakapitaliga ei teki.

Valdkondades, kus varade turuväärtus võib oluliselt ületada nende loomiseks tehtud kulutused (näiteks internetiäri, infotehnoloogia, farmakoloogia, loodusvarade arendamine) võib olla põhjendatud põhivarade kajastamine ümberhindluse meetodil, mitte aga korrigeeritud soetusmaksumuses. Erinevalt IFRSist ei luba uuendatud RTJ seda meetodit kasutada.

Vali, kuid ettevaatlikult

Ebameeldiv olukord võib tekkida ettevõtete omanike ja juhtide (vähemalt mõnede) jaoks 2013. aasta lõpus, kui puhtalt raamatupidamislike tõlgenduste tõttu väheneb ettevõtte kasum võrreldes 2012. aastaga isegi vaatamata sellele, et ettevõte töötas efektiivsemalt.

Neil, kes on orienteeritud ekspordile, välismaale ja infotehnoloogiatesse investeerimisele, välisinvestorite või finantseerimise kaasamisele, on põhjust tõsiselt kaaluda üleminekut IFRSile, et vältida äri „allahindamist“ raamatupidamislikus aruandluses. RTJ on hea alternatiiv, kuid ainult konservatiivsele ja lokaalselt orienteeritud ärile, mille omanikke ei huvita kasumi ega dividendide suurus ning aruandlus koostatakse vaid äriregistri jaoks.

Vadim Dontševski,
vandeaudiitor,
Donoway Assurance

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255