Erinevaid töökuulutusi sirvides jääb silma, et finantsteadmisi nõudvate ametikohtade konkurssidel otsitakse nii raamatupidajat, raamatupidaja assistenti, finantsassistenti, sekretär-raamatupidajat, vanemraamatupidajat, juhtivat raamatupidajat. Keda siis ettevõtte õigupoolest otsib? Vastust püüab leida Ernst & Youngi raamatupidamisteenuste osakonna konsultant Triin Sepp.
Laias laastus on selge, kes on raamatupidaja assistent ja kes on pearaamatupidaja, kuid nende kahe vahele ja ümber jääb küllalt palju ametinimetusi, mis märgistavad nö halli ala — ehk teisi sõnu: ei ole ei liha ega kala. Muidugi on võimalik, et ettevõte koostab töökuulutuse teadlikult just selliselt, et selle alusel saaks võimalikult paljude kandidaatide hulgast valida, ja töötaja seejärel ise välja koolitada, kui valituks osutunud inimese kvalifikatsioon ei ole piisav, kuid tema isikuomadused ettevõttele sobivad. Samas, iga avaliku konkursi läbiviimine on ettevõttele küllaltki kulukas ning tõenäoliselt soovib enamus konkursi õnnestumist ning võimalikult täpse kvalifikatsiooniga inimese valimist esimesel korral. Siinkohal tulevadki appi kutsestandardid.
Kutsestandardid Eestis
Tegutsedes vastavalt kutseseadusele, on Eestis ellu kutsutud SA Kutsekoda, mis alates 2001. aastast on tegelenud kutsesüsteemide arendamise ja rakendamisega ning muude seotud tegevustega. Kui aastast 2001 kehtis Eestis viieastmeline kutsetasemete raamistik, siis uue, 2008. aastal alanud ülemineku kohaselt hakkab erinevaid kutsetasemeid olema kaheksa. Eesti Raamatupidajate Kogu vastava töörühma koostatud uued standardid on SA Kutsekoda kinnitanud 2012. aasta keskel ja need rakenduvad alates 2013. aasta algusest. Kui varem oli Eesti Raamatupidajate Kogu kinnitatud kutsetasemeteks Raamatupidaja assistent I, Raamatupidaja II ja Raamatupidaja III (1), siis kaheksatasemelises kutsetasemete raamistikus näevad uued standardid ette tasemeid 5, 6 ja 7 ehk raamatupidaja (2), vanemraamatupidaja (3) ja juhtivraamatupidaja (4).
Milleks vajab raamatupidaja kutsetunnistust?
Eesti Raamatupidajate Kogu andmetel on seniseid kutsetunnistusi välja antud Raamatupidaja assistent I kutsele veidi üle 1800, raamatupidaja II kutsele veidi üle 70. Raamatupidaja III kutsele tunnistusi antud ei ole. Nagu näha, on see kõiki erineva tasemega raamatupidajaid arvestades siiski tühine hulk tunnistusi ning tõenäoliselt vajab atesteerimise tähtsus laiemapõhjalist kajastust ning diskussiooni tööandjate, koolitajate ja juba tegutsevate või alles kutset omandavate tulevaste raamatupidajate hulgas. Ühest küljest hõlbustab kutsestandardite olemasolu nii tööandja kui töövõtja jaoks tööturul orienteerumist, samas annavad need suuniseid tööturu nõudmistele vastavate koolitusprogrammide koostamiseks, valmistamaks ette just õige kvalifikatsiooni ja kompetentsiga töötajaid. Uue standardiga tagatakse ka parem võrreldavus Euroopa elukestva õppe kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF), andes kutse omandanutele suurema usaldusväärsuse väljaspool Eestit töötamiseks.
Lisaks raamatupidajate endi atesteerimisele on Eesti Raamatupidamisettevõtete Liit (ERPEL) teinud Eesti Raamatupidajate Kogule ettepaneku hakata atesteerima ettevõtteid, mis raamatupidamisteenust osutavad. Esialgu on tegemist küll ainult plaaniga, kuid usaldusväärsuse ja kvaliteedi tõstmisel oleks suuresti kasu ka sellest, kui raamatupidamisteenust osutavate ettevõtete töötajad oleksid vastava kvalifikatsioonitunnistuse omanikud.
Mis muutub ja millal muutub?
Nagu ikka, on iga üleminek pikaajaline protsess. Samas tuleb silmas pidada, et sisuline muutus erinevates kvalifikatsioonitasemetes on minimaalne — pigem on muutus formaalne. 2013. aasta. atesteerimine ja diplomi väljastamine toimub veel varasematest standarditest lähtuvalt, küll aga seotakse need kutseregistris vastavalt 5. või 6. tasemega. Lähitulevikus plaanitakse koos õppeasutustega toimuva tasemeeksamiks ettevalmistavate hindamissüsteemide väljatöötamise käigus viia uute kutsetasemetega vastavusse ka kvalifikatsioonieksamid. Samuti on plaanis anda õppeasutustele õigus hakata väljastama kutsetunnistusi. Raamatupidaja 7. taseme (juhtivraamatupidaja) kutsetunnistuse väljastamiseks käivad arutelud Audiitorkoguga ja Rahandusministeeriumiga, et siduda see audiitori kutseeksamiga — millal ja mil moel see realiseerub, on veel lahtine. Seni aga saavad kõik soovijad kutseeksameid Eesti Raamatupidajate Kogu juures sooritada nagu ikka, kaks korda aastas.
Kutsetunnistus kui garantii?
Kindlasti ei anna kutsetunnistus ei raamatupidaja tööle ega ka raamatupidamisteenust pakkuva ettevõtte tööle automaatset garantiid. Kutsestandardite eesmärgiks on luua raamistik raamatupidaja pädevuse hindamiseks, väljendudes kas eelisena tööturul või laiemalt võttes teenuspakkuja usaldusväärsuse ja kvaliteedi ühe komponendina. Kuna ettevõtja peab suutma päevast päeva hinnata oma positsiooni turul, seda läbi pideva arengu, muutuste ja paindlikkuse, ei ole ka vähem oluline ettevõtja seisukohast omada atesteeritud töötajaid. Kutsetunnistuste viieaastase kehtivusaja jooksul (v.a raamatupidaja esimesel tasemel) peab tunnistuse omanik end pidevalt täiendama, et säilitada tunnistus ka järgnevaks perioodiks, mistõttu on atesteeritud raamatupidaja üldjuhul motiveeritum end koolitama ja kompetentsi tõstma, luues seeläbi lisandväärtust ka ettevõttele. Seega, teenust pakkuva ettevõtte seisukohast, oma usaldusväärsuse ja kindla kvaliteedi hoidmiseks või selle tõstmiseks, on atesteeritud raamatupidaja poolt loodud lisandväärtus oluline komponent turul positsiooni saavutamiseks või hoidmiseks.
(1) http://www.erk.ee/showdoc.php?id=102
(2) http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10438332/pdf/raamatupidaja-tase-5.1.et.pdf
