IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja hindamine (IAS 39 Financial Instruments: Recognition and Measurement)

Standard käsitleb finantsinstrumentide kajastamist ja mõõtmist.

Standardi eelkäijaks oli 1986. aastal vastu võetud standard IAS 25 Accounting for Investments. Praegu kehtiva nimetuse ja tähistusega standard IAS 39 Financial Instruments: Recognition and Measurement võeti vastu 1998. aastal. Standardit muudeti aastatel 2003, 2004 ja 2005.

Standard kehtestab finantsvara, kohustiste ning mõnede mitterahaliste objektide ostu  ja müügilepingute kajastamise ja mõõtmise põhimõtteid.

Finantsvaraobjekt või -kohustis kajastatakse ainult siis, kui majandusüksus on finantsinstrumendiga seotud lepingu osapool. Finantsvaraobjekte ja -kohustisi kajastatakse esialgselt (esmakordselt) reaalväärtuses, edasine kajastamine sõltub finantsinstrumendi liigist. Eristatakse nelja liiki finantsvaraobjekte:

• finantsvaraobjektid, mille reaalväärtuse muutumine kajastatakse kasumiaruandes;
• lõpptähtajani hoitavad investeeringud;
• laenud ja debitoorsed võlad;
• müügivalmis finantsvaraobjektid.

Majandusüksus peab finantsvaraobjekte kajastama reaalväärtuses. Lõpptähtajani hoitavad investeeringud tuleb kajastada amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades intressimeetodit. Laenud ja debitoorne võlg tuleb kajastada amortiseeritud soetusmaksumuses, kasutades intressimeetodit. Müügivalmis finantsvara on selline finantsvara, mida ei ole klassifitseeritud laenudeks, debitoorseks võlaks, lõpptähtajani hoitavateks investeeringuteks või finantsvaraks ning mille reaalväärtuse muutumine kajastatakse bilansis. Müügivalmis finantsvaraobjekt tuleb kajastada reaalväärtuses ning reaalväärtuse muutumine bilansiosas Omakapital. Investeeringud omakapitaliinstrumentidesse, millel puudub aktiivne aktsiaturg ja mille reaalväärtust ei saa usaldusväärselt mõõta, kajastatakse soetusmaksumuses. Finantskohustise kajastamine lõpetatakse, kui kohustis on kustunud.

Finantsvaraobjekti kajastamine lõpetatakse siis ja ainult siis, kui:

• lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevale laekumile lõpevad; või
• finantsvara on üle antud ja üleandmine vastab teatud spetsiifilistele tingimustele (need on sätestatud standardis IAS 39).

Standardiga IAS 39 on seotud tõlgendus IFRIC 9 Reassessment of Embedded Derivatives.

IAS 41 Põllumajandus (IAS 41 Agriculture)

Standard käsitleb põllumajandustegevuse arvestust ja aruandlust. Standard võeti vastu 2000. aastal.

Standardi eesmärgiks on kindlaks määrata arvestuse põhimõtted ja sellest tulenevad finantsaruannete esitamise ja avalikustamise nõuded põllumajandustegevuse osas, mida muud rahvusvahelised raamatupidamisstandardid ei käsitle.

Põllumajandustegevus on tegevus, mille käigus majandusüksus teostab bioloogiliste varaobjektide bioloogilist töötlemist müügi eesmärgil, põllumajandustoodanguks või muuks bioloogiliseks varaks. Bioloogiline varaobjekt on rahvusvahelise standardi IAS 41 kohaselt elusloom või istik (taim).

Standardis IAS 41 tuuakse ära arvestuse põhimõtted bioloogiliste varaobjektide kasvamise, vananemise, tootmise ja paljunemise ajal ning põllumajandustoodangu esmase kajastamise põhimõtted käitlemise hetkel. See standard nõuab bioloogilise vara kajastamist reaalväärtuses, millest on maha arvatud bioloogilise vara hinnangulised müügikulutused, alates esmasest arvelevõtmisest kuni käitlemise hetkeni, välja arvatud siis, kui reaalväärtust ei ole võimalik esmasel arvelevõtmisel usaldusväärselt mõõta.

Standard eeldab, et bioloogiliste varaobjektide reaalväärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata. See eeldus on vaidlustatav üksnes selliste bioloogiliste varaobjektide esmasel arvelevõtmisel, mille kohta ei ole teada turuhinda või  väärtust ja mille reaalväärtuse alternatiivset hindamist peetakse ebausaldusväärseks. Sel juhul tuleks bioloogilisi varaobjekte kajastada soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud akumuleeritud kadumid. Kui niisuguse bioloogilise varaobjekti reaalväärtus muutub usaldusväärselt hinnatavaks, peab majandusüksus varaobjekti väärtuse hindamisel rakendama reaalväärtust, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused.

Igal juhul peab majandusüksus kajastama põllumajandustoodangut käitlemise hetkel reaalväärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused.

Standardi IAS 41 kohta tõlgendused puuduvad.

IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite esmakordne rakendamine (IFRS 1 First-time Adoption of International Financial Reporting Standards)

Standard käsitleb rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite esmakordset rakendamist. Standard võeti vastu 2003. aastal ja asendas tõlgenduse SIC-8 First-time Application of IASs as the Prime Basis of Accounting.

Standardi eesmärgiks on kindlustada, et majandusüksuse esmakordselt koostatud IFRS-i põhised (st rahvusvahelistest standarditest lähtuvad) finantsaruanded sisaldaksid kõrgkvaliteetset infot, mis oleks:

• kasutajatele läbipaistev ja kõikide perioodide kohta võrreldavad;
• sobivaks alguspunktiks IFRS i põhisele arvestusele;
• koostatud ökonoomselt, s.t aruannetest saadav kasu oleks suurem kui koostamiskulud.

Majandusüksus peab koostama IFRS-i põhise raamatupidamisbilansi rahvusvahelistele standarditele ülemineku päeval, järgides kõiki aruandekuupäevaks kehtivaid rahvusvahelisi standardeid. IFRS-i põhise algbilansi koostamisel peab majandusüksus:

• kajastama kõiki varaobjekte ja kohustisi, mille kajastamist rahvusvahelised standardid nõuavad;
• mitte kajastama varaobjekte ja kohustisi, mida rahvusvahelised standardid ette ei näe;
• ümber klassifitseerima varemkasutatud tava alusel koostatud aruannetes esitatud varaobjektid, kohustised, omakapitalikirjed vastavalt rahvusvaheliste standardite nõuetele, kui need olid liigitatud IFRS i nõuetest erinevalt;
• rakendama rahvusvahelisi standardeid kõigi kajastatavate varaobjektide ja kohustiste hindamisel.

Standard IFRS 1 nõuab ka selgituse avaldamist selle kohta, kuidas üleminek varemkasutatud tavalt rahvusvaheliste standardite kasutamisele mõjutas majandusüksuse finantsseisundit, toimimist ja rahakäivet. Standardi IFRS 1 kohta tõlgendused puuduvad.

IFRS 2 Aktsiapõhine makse (IFRS 2 Share Based Payment)

Standard käsitleb finantsaruandlust majandusüksustes, kus kasutatakse aktsiapõhiseid makseid. Standard IFRS 2 Share Based Payment hakkas kehtima 2005. aastal.
Standardi eesmärgiks on kirjeldada finantsaruandlust majandusüksustes, kus kasutatakse aktsiapõhiseid makseid.

Aktsiapõhised maksed on:

• aktsiatega arveldatav aktsiapõhine makse, mille käigus majandusüksus saab kaupu või teenuseid majandusüksuse omakapitaliinstrumentide (k.a aktsiate või aktsiaoptsioonide) eest;
• rahas arveldatav aktsiapõhine makse, mille käigus majandusüksus soetab kaupu või teenuseid, kohustudes tarnijale maksma summas, mis tugineb majandusüksuse aktsiate või muude omakapitaliinstrumentide hinnale (või väärtusele);
• tehingud, mille korral majandusüksus saab või soetab kaupu või teenuseid ning tal või tarnijal on kokkuleppe alusel võimalik määrata, kas tasuda tuleb rahas (või muude varaobjektidega) või emiteerides selleks omakapitaliinstrumente.

Aktsiapõhine makse ei ole standardi IFRS 2 kohaselt tehing majandusüksuse töötaja või muu osapoolega, kes on omakapitaliinstrumentide omanik, kui tehingus osalevad kõik vastava omakapitaliinstrumendi omanikud. Sellise tehingu näiteks on optsioon, mis annab kõigile teatud omakapitaliinstrumendi omanikele võimaluse soetada majandusüksuse omakapitaliinstrumente hinnaga, mis on madalam nende omakapitaliinstrumentide reaalväärtusest.

Majandusüksus kajastab aktsiapõhise maksetehingu tulemusena saadud või soetatud kaupu või teenuseid siis, kui need on kätte saadud. Vastav suurenemine kajastatakse omakapitalis, kui kaupu või teenuseid saadi omakapitaliinstrumentidega arveldatava aktsiapõhise maksetehingu alusel, ning kohustisena – kui kaupu või teenuseid saadi rahas arveldatava aktsiapõhise maksetehingu alusel.

Üldiseks mõõtmisaluseks  on põhimõte, et aktsiapõhised tehingud peavad kajastama saadud kaupade või teenuste väärtust. Kasutatav meetod sõltub tehingu liigist ja osapooltest. Kaubad ja teenused kajastatakse reaalväärtuses. Aktsiatega arveldatava aktsiapõhise makse reaalväärtus on määratletav kas otseselt (saadud kaupade või teenuste reaalväärtuses) või kaudselt (üleantavate omakapitaliinstrumentide reaalväärtuses). Rahas arveldatava aktsiapõhise makse eest saadava kauba või teenuse reaalväärtuse hindamiseks kasutatakse kohustise reaalväärtust.

Standardi IFRS 2 kohta tõlgendused puuduvad.