Uus aruande esitamise kord tõi kaasa rea uusi toiminguid, mida aruande sisestajad, juhatuse liikmed ja vandeaudiitorid vaheldumisi tegema peavad. Enne suvepuhkusele minekut soovitan üle kontrollida, kas teie ettevõtte aruanne on ikka tõepoolest Äriregistrile esitatud. Miks? Aga seetõttu, et päris mitmed vandeaudiitori kinnitatud aruanded on jäänud pärast digiallkirjastamist olekusse, mis viitab, et aruanne ei ole lõplikult Äriregistrile esitatud.

Pane tähele! Pärast seda, kui kõik osalised (juhatuse liikmed, vandeaudiitor) on aruande digiallkirjastanud, tuleb aruandele lisada kasumi jaotamise/kahjumi katmise ettepanek ja otsus ning seejärel esitada Äriregistrile. Aruande saab Äriregistrile esitada juhatuse liige või sisestaja, kellele on juhatuse liikme poolt antud esitamise õigus. Aruande esitamise järel saadab süsteem sidevahendite osas näidatud e-posti aadressile kinnituse, et teie aruanne on nõuetekohaselt esitatud.

Üleminek elektroonilisele majandusaasta aruandele – kuidas sujus?

Iga uus asi tundub algul raske ja alati leiab põhjusi, mille üle nuriseda – aasta esimestel kuudel oli seda rohkem kui juunis, sest esimeste aruannete sisestamise käigus selgus uusi probleeme, mis vajasid lahendamist. Kindlasti vajasid uue aruandega harjumiseks aega nii raamatupidajad kui ka vandeaudiitorid, kuna mõned aruande lisad olid tundmatuseni muutunud ning nende koostamine tuli uuesti läbi mõelda ja vahel ka katsetuste abil aru saada, kuidas infot esitada tuleb. Eelkõige puudutab see materiaalse põhivara lisa, mille koostamisega minu kogemuse põhjal kõige rohkem hätta jäädi. Teine komistuskivi oli  rahavoogude aruanne, sest selle alustamine ärikasumist nõudis paljudel ettevõtetel võrdlusandmete esitusviisi korrigeerimist. 
Usun, et paljude tänaseks esitatud aruannete puhul sai see ka päris uue sisu – kui seni piirdusid koostajad minimaalsete lisadega, jättes teinekord võib-olla olulised summad aruandes lahti kirjutamata, siis nüüd oli aruande kontrollijana tihtipeale tegu, kuidas üleliigsetest lisadest lahti saada. Korraga oli tekkinud nii palju põnevaid uusi võimalusi ning kui jõud lisade koostamisel selle sisust üle käis, siis see ka koostati, mõtlemata, kas see lisa annab aruande lugejale lisainformatsiooni või mitte ja kas see summa, mille kohta lisa koostatakse, on ikka nii oluline. Näiteks minu “lemmikuteks” kujunesid muude nõuete ja muude võlgade lisad, mida sooviti lisaks nõuete ja ettemaksete ning võlgade ja ettemaksete lisale lahti kirjutada. Ainult, et selle lahtikirjutamise tulemusena tekkis aruandesse järgmine üherealise sisuga “muud nõuded” või “muud võlad” lisa, millest ei saanud kriipsuvõrdki rohkem infot kui eelnevalt esitatud lisadest. Mõningat segadust tekitas aruandes ristviidete lisamine, õigemini nende ärajätmine, kuigi koht  ja vajadus selleks oli olemas, aga ka kohustuslik seotud osapoolte lisa. Viimane üllatas eelkõige info lakoonilisusega. Kui aasta alguses sai päris palju kasutatud lisade all olevat lisainfo kirjutamise võimalust (näiteks individuaalselt oluliste nõuete ja kohustuste lahtikirjutamiseks tundus kohti nappivat), siis mida aeg edasi, seda enam sai see info esitatud samas tabelis kus summad. Ehk mida rohkem tekkis kogemust elektroonilise aruande vormiga, seda enam oskasime seda ära kasutada ja soovitada ka oma klientidele.

Mis edasi?

2010. aasta aruande koostamine on kindlasti oluliselt lihtsam – võrdlusandmed on juba aruandes toodud ja üleminek eurole ei mõjuta veel 2010. aasta aruandes esitatavat informatsiooni. Soovitan igal raamatupidajal võtta suvel aega ja vaadata esitatud aruanne veel kord sellise pilguga üle, et kas midagi on sellest puudu või midagi liiast.