16.09.2008 Teisipäev

Kauba ühendusesisene käive ja kauba eksport: käibemaksumäärad Eesti ettevõtete omavahelistes tehingutes

Jelizaveta Litau,
maksukonsultant,
Litau Büroo OÜ

Avaldatud: Raamatupidamisuudised, nr 5 (108) 2008
Kauba ühendusesisese käibe mõistet, sealhulgas juhul, kui Eesti ettevõte toimetab oma kauba teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks (kauba võõrandamiseta), oleme käsitlenud ajakirja varasemates numbrites. Käesolevas artiklis puudutan mõningaid käibemaksuga maksustamise küsimusi juhtumil, kui üks Eesti ettevõte müüb kauba teisele Eesti ettevõttele ja see kaup toimetatakse seejärel Euroopa Liidu liikmesriiki või riiki, mis ei kuulu EL-i.

Asja lihtsustamiseks vaatleme võimalikke variante näidete abil.

Näide nr 1

Eesti ettevõte A müüb Eesti ettevõttele B betoonplokke. Eesti ettevõte B toimetab betoonplokid neid võõrandamata Lätisse, et kasutada neid hoone ehitamisel. Eesti ettevõte B nõuab tungivalt, et need betoonplokid müüdaks talle nullprotsendilise käibemaksumääraga, pidades seda tehingut kauba ühendusesiseseks käibeks. Kuid Eesti ettevõte A on valmis müüma betoonplokke 18-protsendilise käibemaksumääraga, pidades sellist müüki tavaliseks käibeks Eestis. Kellel on õigus?!


Muidugi on õigus Eesti ettevõttel A. Betoonplokkide müük Eesti käibemaksukohustuslasele ei ole (isegi nende plokkide kiire väljaveo korral teise liikmesriiki) kauba ühendusesisene käive ja seetõttu on nullprotsendilise käibemaksumäära rakendamine seadusevastane.

Tuletan meelde, et kauba ühendusesisene käive on:

  •     kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki,
  •     kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki (võõrandamiseta) oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks,
  •     aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamine teise liikmesriigi isikule (maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasele) koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki.

Meie näites vedas betoonplokkide ostja – Eesti ettevõte B – need betoonplokid küll Lätisse, kuid ei olnud teise liikmesriigi käibemaksukohustuslane. Seepärast müüs Eesti ettevõte A betoonplokid Eesti ettevõttele B õigesti 18-protsendilise käibemaksuga.

Selle näite lahendus võinuks olla teistsugune, kui Eesti ettevõte B oleks aegsasti registreerunud käibemaksukohustuslasena Lätis (kauba toimetamisel oma ettevõtluse tarbeks Lätisse tekib ettevõttel B Eestis kauba ühendusesisene käive, aga Lätis vastavalt kauba ühendusesisene tarbimine) ja Eesti ettevõttelt A kaupa ostes kasutanud Läti käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit. Sel juhul pidanuks Eesti ettevõte A käsitama seda tehingut kauba ühendusesisese käibena ja esitama ettevõttele B nullprotsendilise käibemaksumääraga arve.

Näide nr 2

Eesti ettevõte C paigutas oma kauba tollilattu selle edaspidiseks eksportimiseks Venemaale, s.o ühendusevälisesse riiki. Tollilaos müüb ettevõte C oma kauba Eesti ettevõttele D, kes ekspordib selle väljapoole Euroopa Liidu piire – Venemaale.

Eesti ettevõte C müüb Eesti ettevõttele D kauba nullprotsendilise käibemaksumääraga, kuid tingimusel, et see kaup eksporditakse Venemaale 15 päeva jooksul selle tollilattu paigutamise päevast arvates (alus: käibemaksuseaduse paragrahvi 15 lõike 3 punkt 9).  

See kord kehtib ainult ekspordi kohta (kauba võõrandamine koos selle väljaveoga sihtkohta, mis asub väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi).

Käsitlesime näidete varal praktikas sageli esinevaid küsimusi ja ma loodan, et leidsime neile vastuse.

Avaldatud: Raamatupidamisuudised, nr 5 (108) 2008