Saabunud küsimused:

1. Mati Blumfeldt: mille poolest erineb 2011.a. esitatav majandusaasta aruanne 2010.a. esitatust?

Monika Peetson: peamine muudatus 2010 kohta koostatavas aruandes (2011 esitatav), võrreldes sellele eelnenud majandusaastaga, on juhatuse deklaratsiooni nõude kadumine tulenevalt raamatupidamise seaduse muudatustest. Elektroonilises majandusaasta aruandes on tehtud väiksemaid tehnilisi täiendusi. 

2. Lea Viltrop: firma osteti 2009.a lõpus 5200.-Eek-ga ja osakapital 40000.- oli üleandmisel kassa jäägis. 2010.a jooksul põhivara ei soetatud.Saadi tulu agendilepingu alusel ja tehti jooksvaid kulutusi. Kas saab osakapital 40000.- olla veel kassas arvel 31.12.2010.a., kui tegelikult seda raha ei olnud ega ole ka praegu? (2011.a võib firma luua ilma osakapitali sissemaksuta, aga seda tehti juba varem).

Monika Peetson: antud kirjelduse alusel võib järeldada, et:
a) 31.12.2009 peaks Firma osakapital ja raha jääk olema 40,000 krooni, eeldusel, et see on kontrollitud;
b) 31.12.2010 peaks Firma osakapital olema 40,000 krooni ja raha jääk väljendama nii algsaldot kui 2010 toimunud rahalisi tehinguid (laekumisi, väljamakseid).

Igal juhul tuleb aasta (2010) lõpul kõik bilansilised saldod, sh raha, inventeerida, ning kui inventeerimise tulemusena tõdetakse, et raha enam pole, siis seda bilansis kajastada ei saa.

3. Svetlana Alamaa: kas töötajate arv 2011 aastaaruandes peab olema Statistikaametile esitatud PALK aruandes toodud 12 kuu keskmine arv või palgasaajate keskmine arv?

Monika Peetson: 2010. majandusaasta kohta koostatavas aruandes tuleb lisas "Tööjõukulud" esitada töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale, mis on sama kui Statistikaametile esitatud aruandes "Palk" toodud töötajate arv. Tulevikus peaks kaduma vajadus esitada dubleerivaid andmeid Statistikaametile, kui antud näitajad on toodud juba majandusaasta aruandes.

• Svetlana Alamaa: tahaks täpsustada...Statistika aruanne Palk on igakuine, aastaruannet tehakse kord aastas. Kui ettevõttes on ca 300 töötajat ja kaardivoolavus on oluline ning palgad (sh haiguslehed, mitmesugudes puhkused ja muud tööl puudumised,on osalise tööjaga töötajaid)on väga keerulised - kas on võimalik kord aastas arvutada taandatud täistööajale töötajate keskmist arvu ? Või on väljatöötamisel mingi lihtsustatud arvutamismeetod?
• Monika Peetson: kahjuks ei oska kommenteerida, kas lihtsustatud arvestusmeetod võiks olla väljatöötamisel. Soovitan antud küsimusega pöörduda Statistikaameti poole, kelle spetsialistid oskavad jagada informatsiooni, millised on taksonoomiaga seotud edasised arengud.

4. Anna Kasak: mis reas näidetakse tulevaste perioodi kulud bilansis ja kasumiaruandes?

Monika Peetson: kulud kajastatakse kasumiaruandes tekkepõhiselt, st. tulevaste perioodide kulusid kasumiaruandes kajastada ei ole kohane. Samas on teada, et ettevõtted sarnaseid väljaminekuid teevad (ajakirjanduse tellimused, kindlustus jne). Kui ettemakse on tehtud, siis kajastatakse see bilansireal “Nõuded ja ettemaksed” (alamjaotus: ettemaksed) ning amortiseeritakse kuluks järgides tekkepõhisuse printsiipi.  

5. Eduard: palun kas on võimalik vastata, miks 1.rahavoogude aruandega on raskusi-ei klapi jne.
2.Põhivaradega on ka raskusi ei klapi.

Monika Peetson:
1) Rahavoogude aruanne elektroonilises majandusaasta aruandes ei teki automaatselt, vaid selle peab koostaja kokku panema vastavalt tegelikele raha liikumistele.
 
2) Põhivara liikumise aruande kõige sagedasemaks "mitte klappimise" põhjuseks elektroonilises majandusaasta aruandes on asjaolu, et seal puudub eraldi rida, kus kajastada müüdud ja/või mahakantud põhivara akumuleeritud kulumi väljaminekut. Seetõttu oleks soovitav real "Müügid" kajastada müüdud põhivara jääkmaksumuses ning mahakantud põhivara kohta võiks kasutada rida "Muud muutused". Sellisel juhul tuleb aruandeperioodi lõpuks kujunevad soetusmaksumuse ja akumuleeritud kulumi summade read käsitsi üle kirjutada ning mitte kasutada automaatset arvutamist nimetatud tabelis. Selgitused selle kohta, millised olid müüdud ja/või maha kantud põhivara soetusmaksumus ning akumuleeritud kulum tuleks avalikustada "Lisainformatsiooni" lahtris.

6. Anna: mis seadust või määrust tuleb võtta aluseks keskmise töötasu arvestamisel (puhkus, haigus jne) ?

Monika Peetson: keskmise töötasu arvutamisel puhkusetasu arvestamiseks töölepinguseaduse p.29(8) alusel kasutatakse alates 01.07.2009 kehtivat Vabariigi valitsuse määrust (nr. 91, vastu võetud 11.06.2009) "Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord".

7. Leelo: millisel bilansireal on õige kajastada KÜ remondifond, kui sisestada aastaaruanne äriregistri ettevõtjaportaalis?

Monika Peetson: Äriregistri ettevõtjaportaalis korteriühistu aastaaruannet sisestades tuleks kõigepealt veenduda, et valitakse õige vorm - vastavalt Rahandusministri 31. detsembri 2009. a määruse nr 73 alusel kehtestatud kasumit mittetaotleva raamatupidamiskohustuslase raamatupidamise aastaaruande vormile.
Korteriühistu kogutud remondifondi tuleks kajastada  real "Lühiajalised sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused" või real "Pikaajalised sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused" olenevalt sellest, kas kogunenud remondifondi planeeritakse kasutada järgneva aasta jooksul või hiljem.

8. Rita: kui osaühingul on kaks võrdse osalusega osanikku, siis kas aastaaruandes kasumi jaotamise ettepanekus ja otsusega võib määrata  dividendid kummalegi osapoolele erinevas suuruses?

Monika Peetson: Äriseadustiku kohaselt tuleb osanikke võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, millest johtuvalt on kehtestatud ka üldnõue, et osanikule makstakse osa kasumist (dividend) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. ÄS p.157(2) annab küll ka lisaklausli "... kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti". Sarnane printsiip rakendub ka osanike hääleõiguse proportsionaalsuse määramisel, mille peegeldus dividend olema peaks.

Ehk et, kui põhikirjas ei sisaldu eriklausleid, tuleb ettevõtte juhatusel nii kasumi jaotamise ettepanekus kui omanikel vastavas otsuses jaotada dividendid proportsionaalselt osalusega.

9. Anne: kas seotud osapoolte lisas tuleb märkida numbriliselt ainult juhatuse liikme tasu või tuleb numbriliselt välja tuua ka töötasu? Kui on saadud nii töötasu kui juhatuse liikme tasu, kas tuleb välja tuua, et töötasu summa numbriliselt selline ja juhatuse liikme tasu summa numbriliselt selline?

Monika Peetson: vastavalt kehtivale Raamatupidamise seaduse nõuetele tuleb majandusaasta aruande lisades esitada tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmetele raamatupidamiskohustuslase poolt aruandeaastal arvestatud tasu, olulised soodustused (tekkepõhiselt arvestatuna) ja potentsiaalsed kohustused. Ei ole nõutud, et neid peaks tooma välja erinevate tasude liikide lõikes, kuid aruandekohuslane võib alati oma aruandes soovi korral esitada detailsemat informatsiooni kui seda on seadusega nõutud.

10.Kerli: ettevõte alustas tegevust 2009.a oktoobris. Kas saan esitada aruande elektrooniliselt?

Monika Peetson: Rahandusministri määrus nr 73 „Majandusaasta aruande taksonoomia alusel koostatavate raamatupidamise aastaaruande vormide kehtestamine” kehtib majandusaasta aruannetele, mille arvestusperiood algab 2009. aasta 1. jaanuaril või hiljem.  Kui majandusaasta algas oktoobis 2009 ning ettevõtte kohta ei kehti erisused, siis tuleb esitada elektrooniline majandusaasta aruanne. Samas oleks soovitav arvestusperioodi pikkuse lahti kirjutada arvestuspõhimõtete lisas.

11. Nadja: emal on tütar AS 56,5%, tütrel oma korda tütar OÜ 100%. Ema teeb koos tütrega AS konsolideeritud aruannet. Kuidas näidata tütre Oü  pikajalisi fin. investeeringid konsoliteeritud aruandes?

Monika Peetson: kontserni aruande koostamisel konsolideeritakse rida-realt emaettevõte ja kõik need ettevõtted, kelle üle omatakse kontrolli kas otse või tütarettevõtete kaudu. Kontrolli defineeritakse kui mõjuvõimu teise ettevõtte finants- ja äripoliitika üle ning üldjuhul eeldatakse kontrolli olemasolu enamusosaluse omamise korral. Seega, tütarettevõtte tütarettevõte tuleks emaettevõtte aruandes üldjuhul rida-realt konsolideerida. Seda ka juhul, kui tütarettevõte ise (eraldiseisva ettevõttena) on raamatupidamise seaduse mõistes (p.29) konsolideerimisest vabastatud.

12. Nikolai: kuidas õigesti kajastada aastaaruandes (bilansis) derivatiivseid finantsinstrumente (optsioonid) lühi- ja pikaajalisel positsioonil?

Monika Peetson: kuna RTJ juhendid jäävad antud teemal napisõnaliseks, tuleb appi võtta rahvusvahelised standardid (IFRS: IAS 1, IAS 39), nagu soovitavad ka juhendid.

Lühiajalise positsioonina (nii vara või kohustuse puhul) kajastatakse selliseid tuletisinstrumente (tavalised derivatiivid), mille:
a) lunastustähtaeg on kuni 12 kuu jooksul, või
b) lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuu jooksul, kuid mis eeldatavasti realiseeritakse järgneva 12 kuu jooksul.

Pikaajalise positsioonina kajastatakse selliseid instrumente, mille lunastustähtaeg on hiljem kui lähema 12 kuu jooksul, ning ettevõttel ei ole kavatsust neid varem realiseerida.

13. Kati: KÜ aruande seotud osapoolte tabel küsib füüsilisest isikust liikmete arvu-kas see tähendab korterite  arvu? Kui mul on ühel korteril kaks omanikku,kas siis on liikmete arv ühe võrra suurem kui korterite arv?

Monika Peetson: Vastavalt Korteriühistu seadusele (§ 5 lg 5) kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Seega kui antud juhul on ühel korteril mitu omanikku, siis korteriühistu liikmeks saab neist olla ainult üks ning seega peaks ka majandusaasta aruandes näidatud korteriomandite arv ja ühistu liikmete arv olema omavahel vastavuses.

14. Kati: KÜ tegi laenurahaga remonti. Laenu kajastamist ma oskan, aga kuhu panna remondi kulud.Saan aru et kulud tuleks kanda kuludesse siis kui remondirahad on korjatud(korjan neid 4 aastat)Millisel kontol neid hoida?

Monika Peetson:

Üldjuhul peaks kajastama laenuraha arvelt teostatud remontöid nõudena ühistu liikmete vastu bilansis, kuna kõik kulutused nõutakse ühistu liikmetelt sisse ja tegu on sihtotstarbeliste tasudega.

Kanded, mis peaksid ühistu raamatupidamises tekkima oleksid alljärgnevad:

1) Laenu saamisel: D: raha  K: laenukohustus.

2) Remontööde teostamisel: D: nõue ühistu liikmete vastu (jaotada pika- ja lühiajaliseks osaks) K: raha (või kohustus remondi teostajale) ning tulu ja kulu ulatuses, mis väljendab remondikulutuste tekkepõhisust, rakendades RTJ 14 p.12(b) tuluarvestuse põhimõtet.

3) Nõue ühistu liikmete vastu johtub tehtud kulutustest ja võib liikuda arvete esitamisest teises rütmis.

4) Nõuete krediidikontrolli ning nende laekumise tõenäolisust tuleb hinnata eraldiseisvalt.

5) Laenuarvestust ja -teenindust tuleb arvestada eraldiseisvalt.

6) Laenu intressikulud ja ühistu liikmetelt kogutud maksed laenuintresside katteks kajastuvad kasumiaruandes tavapärases korras tulude ja kuludena.

15. Kadri: kas 2010. aasta majandusaasta aruandele tuleks lisada nt. bilansipäevajärgse sündmusena fakt, et peale bilansipäeva ehk alates 01.01.2011 hakkas Eestis kehtima euro ning kõik bilansipäevale järgnevad finantsaruanded esitatakse eurodes?

Monika Peetson:

Standardid seda sõna-sõnalt ei nõua, ehkki bilansipäevajärgsete (mitte-korrigeerivate) sündmuste avalikustamise mote seisneb aruande kasutaja informeerimises olulistest asjaoludest. Olulisus on ettevõttepõhine otsustus, kuid mõned näited, mil teave eurole ülemineku kohta oleks kasutajale (omanikud, äripartnerid jmt) oluline. on:

a) Ettevõtte arvestusvaluuta muudatus pärast bilansipäeva selgitab vastavate arenduskulude ühekordset, ebaproportsionaalset kasvu (kreeditorile);

b) Ettevõtte ärikeskkond on fiskaalmajanduslikult muutunud (välisinvestorile);

c) Ettevõttel on tegevuse jätkuvusrisk, kui üleminek ei õnnestu(nud) (omanikule, partneritele);

d) Fiskeeritud vahetuskursi fakti avaldamine maandab kasutaja kahtlusi ülemineku mõju osas.

16. Anne: kas 2010.aasta aastaaruandes on kohustuslik esitada samad lisad, mis eelmisel aastal või võib neid vähendada või hoopis uusi lisada?

Monika Peetson:

Elektroonilise majandusaasta aruande esitamisel Ettevõtjaportaalis on kohustuslikud esitada põhiaruanded ning lisadest vähemalt arvestuspõhimõtete, tööjõukulude ja seotud osapoolte lisa.
Majandusaasta aruande koostamisel tuleb jälgida, et esitatakse lisades informatsiooni, mis on aruande lugeja jaoks oluline ning aitab kaasa majandusaasta aruandes toodud tehingute mõistmisele. Ebaoluliste summade ja tehingute kohta ei ole vajalik ka lisasid esitada. Olulisus on siinjuures ettevõttepõhine otsustus.

17. Pille: möödunud majandusaasta kinnitatud aruandes said laenud kajastatud pikaajalisena. Käesoleva m/a jooksul said laenud tagastatud, kuidas kajastada võrdlusandmetes laene käesoleva maj a aruandes, kas klassifitseerituna ümber lühiajaliseks või jätta pikaajaliseks?

Monika Peetson: Nõuete / kohustuste jaotamine pika- ja lühiajaliseks on ettevõtte juhatuse arvestushinnang, kui tagasimaksegraafik ei ole lepinguliselt paika pandud, näiteks tähtajatud või ainult lõppkuupäevaga tehtud kokkulepped. Arvestushinnanguid muudetakse siis, kui saavad teatavaks asjaolud, mis seda muudatust põhjustavad, ning muudetud hinnangut rakendatakse ainult edasiulatuvalt.

Seega ei, ma ei näe põhjust võrdlusandmete korrigeerimiseks, kui tegemist on arvestushinnanguga.