21.10.2015 Kolmapäev

Ärisaladus ja selle kaitse

Kõige nõrgem lüli on ärisaladuse kaitsmisel inimene.

Alan Biin, vandeadvokaat
Alan Biin, vandeadvokaat Foto: Advokaadibüroo Biin ja Biin

Üks levinumaid ärisaladusega seotud probleeme on olukord, kus töötaja või töötajad võtavad oma senise tööandja info (ärisaladuse) ja selle abil loovad endisele tööandjale konkureeriva ettevõtte või lahkuvad koos teabega konkurendi juurde tööle. Siit tekib küsimus – mis on ärisaladus ja millised on selle kaitse viisid.

Ärisaladuse  mõiste

Ärisaladuse ühtne definitsioon seadustes puudub. Levinuma definitsioonina tsiteeritakse konkurentsiseaduse § 63 lg 1, mis sätestab, et ärisaladuseks peetakse niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja –protsesside, tarneallikate, ostu-müügimahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate kohta.

Ärisaladuse kaitsest saate pikemalt lugeda peagi ilmuvast Raamatupidamisuudised nr 6, 2015 paberajakirjast. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.