Plaanikohaselt peaksid need muutused jõustuma 2013. aastast algavast majandusaastast. Direktiivi seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk vähendada halduskoormust ja lihtsustada nõudeid peamiselt väikeste ettevõtjate jaoks. Samuti suurendada finantsaruannete selgust ja võrreldavust nende ettevõtjate kategooriate puhul, kelle seisukohalt need kaalutlused on elavama piiriülese majandustegevuse ja suurema väliste sidusrühmade arvu tõttu olulised.

Millised oleksid ettevõtete ja kontsernide kategooriatesse jaotamise alused?

Kategooriasse jaotamise aluseks pakutakse välja kolme näitajat (varade maht, käive ja töötajate arv).

Tähtis on asjaolu, et ettevõtete kategooriad peaksid olema sarnased kogu Euroopa Liidu piires ning eri kategooria ettevõtete puhul hakkavad olema erinevad kohustused raamatupidamisarvestuses, aruandluses ning audiitorkontrollis.

Direktiivi kohaselt on kõigil ettevõtetel kohustus esitada kaks põhiaruannet (bilanss ja kasumiaruanne). Keskmise suurusega ja suurettevõtetel on kohustus esitada lisaks veel rahavoogude aruanne.

Väikeettevõtete ja väikekontsernide aruannete lisad piirduvad viie põhivaldkonnaga.

Need on:

• arvestusmetoodika,
• bilansis kajastamata garantiid ja siduvad kohustused,
• võimalikud sündmused ja kokkulepped,
• bilansis kajastamata bilansipäevajärgsed sündmused,
• pikaajalised ja tagatud võlad,
• seotud osaliste vahelised tehingud.

Artikli täisversiooni saate lugeda peagi ilmuvas majandusajakirja Raamatupidamisuudised Nr4 (139) 2012