Tavapärase ettevõtlustegevuse raames on tööandjale muu hulgas oluline välja selgitada, millisel juhul saab tema poolt töötervishoiule ja tööohutusele tehtavaid kulutusi pidada ettevõtlusega seotuks ja millisel juhul mitte. Sellest oleneb tööandja maksukohustus. Kui tehtav kulutus ei ole hinnatav ettevõtlusega seotud kuluna ja seda on võimalik pidada töötajale antavaks rahaliselt hinnatavaks hüveks ehk erisoodustuseks, tuleb tööandjal arvestada maksukohustuse tekkimisega.

Riigikohus on selgitanud, et erisoodustus on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitleda ka loonuspalgana. Erisoodustuse puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära.  Seetõttu ei ole välistatud, et näiteks töötaja tervise säilitamise huvides tehtud kulutuste katmine võib olla käsitatav maksustamisele kuuluva erisoodustusena tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lõike  4 alusel. 

Prillid

Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrus nr 362 «Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» sätestab tööandja kohustused, sealhulgas silmade ja nägemise ning luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli teostamise kohustuse. Samuti on määrusega kehtestatud nõuded töökeskkonnale ja töötamiskohtadele. Määruse kohaselt tuleb teha tervisekontrolle ja rakendada abinõusid, milleks muu hulgas on ka kuvariga töötamise prillide muretsemine tööandja kulul. Need ostab kas tööandja või hüvitab ta töötajale nende maksumuse (määruse § 3 lg 5 p 1, lg-d 6 ja 8).

Maksuhalduri tõlgenduse kohaselt saab kuvariga töötamiseks ettenähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt kuvariga tööks sobivad läätsed) soetamismaksumust lugeda ettevõtlusega seotud kuluks juhul, kui on täidetud eespool nimetatud määruses sätestatud tingimused, st kui kulu on vajalik tulenevalt töötaja tervisekahjustusest.

Tööandja võib töötajale kompenseerida kuvariga töötamiseks ettenähtud prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite soetamismaksumust maksuvabalt sellisel juhul, kui täidetud on alljärgnevad tingimused:

• tööandja koostatud riskianalüüsist tulenevas tegevuskavas on fikseeritud abinõud kuvariga töötamisest tekkiva nägemisteravuse vähendamise ennetamiseks;
• täidetud on Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruses nr 362 sätestatud asjaomased tingimused;
• tööandjal on võimalik tõendada, et töötajale kuvariga töötamiseks ettenähtud prille või muid nägemisteravust korrigeerivaid abivahendeid kasutab töötaja üksnes tööga seotud tegevuseks;
• töötajad on silmade kontrollimiseks suunatud töötervishoiuarsti poole, kellega tööandja on sõlminud lepingu.

Jaak Siim
vandeadvokaat
Advokaadibüroo Aivar Pilv

Artikli täisversiooni saate lugeda äsja ilmunud majandusajakirja Raamatupidamisuudised värskes numbris Nr2 (137) 2012