Erinevaid toetusi on Eesti ettevõtjad saanud kasutada paljude aastate jooksul. Praegu on avatud nn kolmas eelarveperiood (2014–2020). Igal toetusperioodil on olnud omad eesmärgid ja rõhuasetused. Iga järgmise perioodi programmides on tavaliselt juba uuenenud tingimused. Artikli lõpus toon näited paarist tööstusettevõtjatele kasulikust meetmest, mis püsivad eeldatavasti veel mõnda aega avatuna. Järgmistes väljaannetes on plaanis meetmete sisu täpsemalt tutvustada.

Enne taotlemist oleks hea pisut mõelda

Soovitan ettevõtjal, kes kaalutleb erinevate toetuste taotlemist, kõigepealt läbi vaadata oma pikaajalised arenguplaanid ja alles seejärel mõelda, kas ja milliseid toetusprogramme võiks ettevõtte arengu kiirendamiseks kasutada . Kohe selgitan, miks see kasulik on.

Kui tegemist on ettevõttega, mis plaanib järgnevate aastate jooksul teha märkimisväärseid investeeringuid, siis on põhjust arenguplaanid läbi arutada ning teha õiged valikud. Oluline on hinnata, kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga (edaspidi ka VTA) ning kui suur on ettevõtte või ettevõtete grupi „vaba jääk”. Seda on võimalik kontrollida Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist. Viidatud registris on kirjas igale ettevõttele viimase kolme aasta jooksul antud abi ja see, kui palju on praegu võimalik abi taotleda ehk kui suur on vaba jääk. Kontserni kuuluvate ettevõtete puhul tuleb arvestada asjaoluga, et jäägi arvestus toimub kontserni kohta. Kui üks kontserni firma kasutab ära kogu „vaba jäägi”, siis ei saa teised ettevõtted toetusi taotleda.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste värskest numbrist (nr 4, 2019). Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised, saate seda teha siit.