17.10.2013 Neljapäev

Hoonestusõiguse eripärad

Hoonestusõigus tekitab palju küsimusi nii kinnistuomanikele kui ka kinnistu hoonestajatele. Järgnevalt kirjeldatakse hoonestusõiguse nüansse, mis osalistes kõige rohkem kõhklusi tekitavad.

Kris Tammistu, advokaat, Advokaadibüroo LAWIN
Kris Tammistu, advokaat, Advokaadibüroo LAWIN Foto: Advokaadibüroo LAWIN

Hoonestusõiguse tasust

Asjaõigusseadus sätestab eelduse, et hoonestusõigus on tasuline, kui just kinnistuomanik ja hoonestaja teisiti kokku ei lepi. Tasumine võib toimuda nii ühekordse maksena hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel kui ka perioodiliste maksetena. Arvestades, et tavapäraselt seatakse hoonestusõigus pikemaks perioodiks ning kinnistuomaniku huvi on pigem teenida perioodilist tulu, lepitakse praktikas enamjaolt kokku hoonestusõiguse aastatasus ning pisut lühema perioodiga hoonestusõiguste puhul ka kuukaupa makstavas tasus.

Hoonestusõiguse tasu kalkuleerimine on pisut keerulisem kui kinnisasja müügihinna määramine, sest ette tuleks näha ka muudatusi kinnisvarahindades, olemasoleva või püstitatava ehitise väärtuse võimalikku muutust ja amortisatsiooni. Samuti sõltub hoonestusõiguse tasu ka hoonestaja enda tehtavate investeeringute suurusest ja loomulikult hoonestusõiguse kestusest. Kuna hoonestusõiguse tasu ette kindlaksmääramine kogu hoonestusõiguse perioodiks on üsna keeruline ning vara väärtuse ja muude tasu mõjutavate tegurite muutused üksnes ennustatavad, on soovitatav kokku leppida tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele. Tuleb tähele panna, et asjaõigusseadus lubab sellise muutmise kokku leppida üksnes juhul, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav. See tähendab seda, et tasu suuruse muutumise aeg peab olema konkreetne (näiteks aastas korra või iga paari-kolme aasta tagant) ning tasu suurenemine või vähenemine selgelt välja arvutatav. Näiteks võib tasu suuruse muudatuse siduda maamaksustamishinna muutustega või tarbijahinnaindeksi muutustega, samuti võib kokku leppida teatud perioodi tagant ekspertidelt hindamisakti tellimises. Võimalusi on mitmeid ning milliste teguritega täpselt tasu arvutamise alustes arvestada, sõltub konkreetsest objektist ja poolte eesmärkidest.

Oluline on veel kord märkida, et hoonestusõiguse tasu maksmise kohustuse saab kanda reaalkoormatisena kinnistusraamatusse.


Teistest hoonestusõiguse üliolulistest üksikasjadest saate lugeda Kris Tammistu artikli jätkus, mis ilmus Raamatupidamisuudiste okoobrinumbris. Ajakirja saab tellida siit.