Eesti äriõigust on viimastel aastatel mitme seadusemuudatusega lihtsustatud ning see areng jätkub. Väikeettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks on loobutud osakapitali kohesest sissemaksest, mitterahalise sissemakse audiitorkontrollist ning reservkapitalist. Äriühingu registreerimise ja pidamisega seotud bürokraatiat on suudetud märkimisväärselt vähendada. Plaanis on lihtsustada ka äriühingu lõpetamist. Järgnevalt vaatame, millised nõuded kehtivad osaühingu (edaspidi – OÜ või ühing) kapitalile ühingu asutamisel, tegevuse kestel ning lõpetamisel.

Asutamine

• 0-sissemakse

Alates 2011. aastast on võimalik asutada äriühing sissemakset tegemata. Võimalus on osutunud väga populaarseks ja äriregistri andmetel on stabiilselt üle 60% kõigist asutatud OÜ-dest 0-eurose sissemaksega.

Ilma sissemakseta saavad osaühingu asutada vaid füüsilised isikud ja sellise osaühingu registreeritud kapital ei või olla suurem kui 25 000 eurot. Asutamislepingus või -otsuses tuleb ära märkida kavatsus osade eest tasumine edasi lükata. Kuni sissemaksete täieliku tasumiseni on äriregistris ühingu kapitali juures märge „asutatud sissemakset tegemata“.

Asutajad vastutavad ühingu ees oma osamaksu ulatuses. See tähendab, et ühingu pankroti korral nõuab tasumata osamaksu sisse pankrotihaldur ühingu nimel. Võlausaldajad otse osaniku vastu nõuet esitada ei saa.

Sellest, millised nõuded kehtivad osaühingu kapitalile ühingu asutamisel, tegevuse kestel ning lõpetamisel, saab edasi lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised septembrinumbrist. Ajakirja saab tellida siit: www.rup.ee/tellimine.