Kes on Eestis väikeettevõtja kassapõhise käibemaksuarvestuse seisukohast? Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra põhimõtted sätestab käibemaksuseaduse (KMS) § 44 ja selle paragrahvi lõike 1 kohaselt saab kassapõhist käibemaksuarvestust kasutada iga ettevõtja (nii äriühing kui FIE), kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel aastal ning ei ole jooksval aastal veel ületanud ja tema prognoosi kohaselt ka ei ületa 200 000 euro piiri. Kui selgub, et jooksva aasta prognoos oli liiga pessimistlik ja 200 000 eurot saab täis, tuleb järgmisest kuust pärast selle piirmäära ületamist minna kohustuslikus korras üle tekkepõhisele käibemaksuarvestusele (KMS § 44 lõige 9).
FIE-del tuleb nüüd arvestada, et mitte iga FIE ei saa enam kasutada kassapõhist käibemaksuarvestust – kui enne 2011. aastat oli see õigus kõigil FIE-del, siis nüüd ainult nendel, kelle maksustatav aastakäive ei ületa 200 000 eurot. Suurema maksustatava aastakäibega FIE (selliseid FIE-sid Eestis leidub) peab kasutama tekkepõhist käibemaksuarvestust.

Piirmäära arvestust (st millal on 200 000 euro suurune käive täis saanud) peetakse vastavalt KMS-i § 44 lõikele 1 samuti kassapõhiselt ning selle piirmäära hulka ei arvata põhivara võõrandamist ja kinnisasja juhuslikku (st mitte igapäevase põhitegevuse käigus) kaubana võõrandamist.

Ain Ulmre,
Põhja maksu- ja tollikeskuse maksude osakonna konsultant

---

Artikli täisversiooni saate lugeda  majandusajakirja Raamatupidamisuudised värskes numbris Nr8 (135) 2011