Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ametnike koostöös valminud seaduseelnõu kohaselt on lisaks MKS-ile kavas muuta kohtutäituri seadust, kriminaalmenetluse seadustikku, pankrotiseadust, pärimisseadust, saneerimisseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku, täitemenetluse seadustikku, võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, väärteomenetluse seadustikku ja äriseadustikku.
Artikli eesmärgiks on tutvustada muudatusi, mis eelnõu kohaselt MKS-is ja teistes seadustes tehakse ja mis kava kohaselt 2014. aasta jõustuma peaksid.
Riigi nõuete haldamise tõhustamiseks võetavad meetmed
Seaduseelnõu seletuskirjast nähtuvalt on väljatöötatud seadusemuudatuste peamine eesmärk riigi eelarvestrateegiast lähtuvalt kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate riigi rahaliste nõuete haldamise kvaliteedi parandamine ja ühtlustamine ning sellega kaasnevate kulude kokkuhoid.
Kohtumenetlusest tulenevaid riigi rahalisi nõudeid haldab praegu rahandusministri käskkirjaga määratud asutus – Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi - RTK). RTK osutab esimese ja teise astme kohtutele finantsarvestuse teenust, korraldades viimaste raamatupidamisarvestust ja edastades nõuded vajadusel kohtutäiturile täitmiseks.
Riigikohus ja prokuratuur haldavad oma rahalisi nõudeid ja kohustusi suuresti käsitsi ning vajavad maksukohustuslaste registri (edaspidi - MKR) nõuete arvestuse pakutavaid võimalusi sarnastel põhjustel kui RTK – riigi rahaliste nõuete haldamiseks puudub ühtne infosüsteem. Kogu protsessi toetava infosüsteemi puudumisega kaasneb vajadus ühtesid ja samu andmeid korduvalt sisestada ning sellega käib kaasas märkimisväärne tööjõukulu.
Nüüdseks on jõutud seisukohale, et senisest parema ülevaate saamiseks isiku tasumata kohustustest riigi ees on uue infosüsteemi arendamise asemel otstarbekam võtta (vähemalt esialgu) kohtumenetlusest ning prokuratuuri lahenditest tulenevate rahaliste nõuete haldamisel kasutusele ühtne arvestussüsteem. MKR-i edasiarendamiseks ja sellega liitumiseks tehtavad kulutused on kalkulatsiooni kohaselt
väiksemad, võrreldes täiesti uue infosüsteemi loomisega ja selle arendamiseks tehtavate kuludega. Riigi rahaliste nõuete ühtse haldamise korral kaob ära võimalus, et isikul on tasumata mõni Maksu- ja Tolliameti (edaspidi - MTA) arvestussüsteemi kantud riigi nõue, kuid sellest hoolimata on tal võimalik saada tagasi tulu- või käibemaksu enammakse.
RTK hallatavate kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste nõuete ja kohustuste ning prokuratuuri ja Riigikohtu hallatavate avalik-õiguslike rahaliste nõuete ja kohustuste üle on eelnõu kohaselt kavas analüütilist arvestust pidada MKR-is, kus pädevatel asutustel on võimalus kontrollida riigi muude rahaliste nõuete tasumist MTA kontodelt ning põhjendatud vajadusel parandada ekslikke tasumisi. Kõnealused asutused saavad MKR-i volitatud töötleja õigused ning nende hallatavate riigi rahaliste nõuete tasumisele, tasaarvestamisele ja üksikutel juhtudel ka tagastamisele kohaldatakse MKS-is sätestatud korda. Oluline on märkida, et eelnõu kohaselt ei anta MTA pädevusse nimetatud nõuete sissenõudmist.
MKS § 1 lg 6
Eelnõuga sätestatakse õiguslik alus kohaldada MKR-i arvestussüsteemi kantavate RTK kaudu hallatavate kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, samuti vahetult prokuratuuri ja Riigikohtu hallatavate avalik-õiguslike kohustuste tasumisele ja tasaarvestamisele ning nendest tekkinud enammakse tagastamisele teatud juhtudel MKS-is sätestatud korda.
MKR arvestussüsteemi on plaanis lisada arvestuse pidamine järgmiste nõuete üle:
- rahatrahvid, rahalised karistused (kohus, prokuratuur);
- menetluslikud trahvid (kohus, äriregister ja kinnistusamet);
- menetluskulude hüvitised kohtumenetluses (kohus, prokuratuur);
- hüvitised konfiskeerimisele kuuluva vara katteks (kohus);
- riigi õigusabi ettemaksud ja tagasinõuded (kohus);
- sundraha kriminaalmenetluses (kohus);
- riigilõivud, kautsjonid, tagatised (kohus, äriregister, kinnistusamet, prokuratuur);
- oportuniteeditasu kriminaalmenetluses (kohus, prokuratuur);
- täitetoimingutega seonduvalt raha hoiustamine või kandmine kohtu kontole; ettemaks kohtutäiturile.
Kohtumenetlusest ja prokuratuuri lahenditest tulenevate nõuete tasumiseks on kavas luua võimalus tasuda nõue ka sellisel juhul, kui isiku ettemaksukonto arvestuses on varasema täitmise tähtpäevaga kohustusi. Osa nõuete (nt riigilõiv, kautsjonid) tasumiseks luuakse ettemaksukonto arvestuses mitteosalev eraldi pangakonto ning teiste (nt trahvid, menetluskulu) tasumiseks eraldi viitenumber.
Pikemalt saab maksukorralduse seaduse kavandatavatest muudatustest lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised detsembrinumbrist. Ajakirja saab tellida siit.
