Kolmnurktehingu mõiste

Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis 2006/112/EÜ (edaspidi – direktiiv) kolmnurktehingu mõistet tegelikult ei kasutata, nii et selles mõttes on tegemist nii-öelda tavakeelendiga.

Eesti käibemaksuseadus siiski annab kolmnurktehingu definitsiooni § 2 lõikes 8:

«Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

• esimese liikmesriigi maksukohustuslane (võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edasimüüjale kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (soetajale kolmnurktehingus);
• kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;
• edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
• soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.»

See määratlus vastab põhimõtetele, mis on kirjas direktiivi artiklites 141 ja 197.

Olgu ka öeldud, et kolmnurktehingu puhul ei mängi üldjuhul rolli see, kumma võõrandamistehinguga kaasnes kauba toimetamine soetaja liikmesriiki. Ka Eesti käibemaksuseaduses ei ole sätestatud lisatingimust, et isegi kõigi § 2 lõikes 8 nimetatud asjaolude esinemisel saaks tehingut käsitada kolmnurktehinguna ainult juhul, kui kauba toimetamise võõrandaja liikmesriigist soetaja liikmesriiki korraldab võõrandaja, mitte edasimüüja või soetaja.

Täismahus artiklit saate lugeda peagi ilmuvast Raamatupidamisuudiste septembrinumbrist (nr 5, 2018).