Õiguslik ja majanduslik aspekt

Just ÄS-is olid sätestatud nõuded äriühingu aktsia- või osakapitali ja omakapitali suurusele. Raamatupidamisarvestuse terminoloogias nimetatakse omakapitali ka ettevõtte netovaraks või puhasvaraks. Miks seda nii nimetatakse? Kõik raamatupidajad teavad kindlasti hästi bilansi põhivalemit, mille kohaselt:

Vara = Kohustused + Kapital.

Elementaarsete matemaatikareeglite abil saab veenduda, et kui selles valemis on vara väärtus suurem kui kohustused, siis on omakapitali
väärtus positiivne. Kui aga ettevõtte vara väärtus on võetud kohustuste suurusest väiksem, on kapitali väärtus negatiivne.

Mida see praktikas tähendab? Tinglikult ja lihtsustatult öeldes seda, et kui ettevõte loobub kogu oma varast võlausaldajate kasuks (s.t annab
neile kõik oma varad võetud kohustuste katteks), siis juhul kui ettevõtte vara väärtus ületab kohustuste suurust, jääb ettevõttele endale ka midagi. Kui aga ettevõttel on varasid vähem kui kohustusi, siis sellest ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. See on finantsanalüüsi aabitsatõde. Sellepärast nimetataksegi ettevõtte omakapitali netovaraks ehk puhasvaraks ehk varaks, mis on «puhastatud kohustustest».

Mis toimub aga õiguslikus ja majanduslikus plaanis, kui netovara on negatiivse väärtusega (ehk omakapital on negatiivne)?

Majanduslikust vaatenurgast vaadates tekib maksujõuetus või pankrotisituatsioon. Tuleb rõhutada, et see ei pruugi nii olla juriidilisest vaatenurgast! Sest isegi sellises olukorras juhtub üsna sageli, et mitte ükski võlausaldaja ei esita kohtule pankrotiavaldust võlgniku vastu. Asi on selles, et ettevõtte põhilisteks võlausaldajateks võivad olla ettevõtte omanikud või ettevõttega seotud isikud ning ettevõtte juhtkond ise (nagu ka omanikud) ei esita sageli pankrotiavaldust maksejõuetu ettevõtte vastu. Kuid ettevõtte juhtkond peab sellises olukorras olema eriti ettevaatlik ja korrektne, sest seesama ÄS nõuab teatud olukordades pankrotiavalduse esitamist eelkõige ja just nimelt ettevõtte juhtkonna poolt (ÄS § 176 p 3 ja § 180 lg 5 – osaühingute puhul. Analoogne nõue sisaldub ka aktsiaseltside suhtes kohaldatavates regulatsioonides)!

Õigeaegne pankrotiavalduse esitamata jätmine võib ettevõtte juhatuse liikmetele tuua kaasa soovimatuid tagajärgi kuni isikliku vastutuseni võlausaldajate ees äriühingu täitmata kohustuste pärast. Osaühingu juhatusel tuleb sellises olukorras meeles pidada ka seda, et ÄS-i § 180 lg 51 näeb ette pankrotiavalduse esitamist üsna lühikese aja jooksul.