Raamatupidamise aastaaruanne moodustab majandusaasta aruandest olulise osa. Majandusaasta aruannet on mõnikord võrreldud ettevõtte visiitkaardiga – annab see ju kasutajale informatsiooni, millega ettevõte tegeleb, kui palju on töötajaid, millised on majandustulemused, kuidas need kujunesid jm. Tahes-tahtmata mõjutab lugeja hinnangut mitte ainult see, millised on ettevõtte majandusnäitajad, vaid ka see, kui korrektselt, arusaadavalt ja kasutajasõbralikult on aruanne vormistatud.

Artiklis käsitletakse sageli esinevaid eksimusi andmete esitamisel raamatupidamise aastaaruandes. Andmete esitamise all on siin mõeldud seda, kas ja kuidas on neid andmeid aruandes näidatud, st käsitletakse eelkõige aruande vormi, mitte sisu. Pealegi on mõnikord piir sisu ja vormi vahel ebamäärane ning võib juhtuda, et head majandustulemused ei paista kehva vormi tagant silma ja aruande kasutajal tekib ettevõtte tegevusest vale arusaam.   

Raamatupidamise seaduse (edaspidi – RPS või seadus) § 15 kohaselt on raamatupidamise aastaaruande eesmärk anda õige ja õiglane ülevaade raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Raamatupidamise Toimkonna juhendi (edaspidi – RTJ või juhendid) 1 „Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted“ §-des 6 ja 7 esitatud õige ja õiglase ülevaate ja esitusviisi eelduste hulgas on nimetatud ka seda, et:

• aruande lisad on koostatud piisava detailsusega ning annavad ettevõtte finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest sellise läbilõike, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks;
• aruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipidest.

Järgnevalt on toodud mõned näited alusprintsiipide mittejärgimise või mittepiisava info kohta andmete esitamisel raamatupidamise aastaaruande lisades.

Avalikustamise printsiip

Avalikustamise printsiip tähendab seda, et aruandes tuleb esitada terviklik pilt asjaoludest, mis mõjutasid ettevõtte majandusnäitajaid või mõjutavad neid tõenäoliselt tulevikus. Kusjuures aruande tarbija jaoks oluline informatsioon tuleb esitada igal juhul, ka siis kui see pole otseselt nõutud seaduse ega juhenditega.

Selleks et aruande kasutaja esitatud informatsiooni õigesti tõlgendaks, tuleb talle anda informatsioon aruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtete kohta. Kõnealune teave esitatakse arvestuspõhimõtete lisas.

Arvestuspõhimõtete kirjeldus on aruande kasutajale justkui omalaadne kood, mis aitab tal esitatud andmetest aru saada ning järeldusi teha. Näiteks võib ettevõtte kasum sõltuda sellest, kas kinnisvarainvesteeringud on kajastatud õiglases väärtuses või soetusmaksumuses (millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused), missugused on materiaalse põhivara amortisatsiooninormid, kuidas on kajastatud sihtfinantseerimisena saadud vahendid jne. Kõike seda teadmata ei saa aruande kasutaja teha põhjendatud majandusotsuseid või on aruande põhjal tehtud järeldused ekslikud.

Kuidas head aastaaruannet kirjutada, loe täpsemalt peagi ilmuvast Raamatupidamisuudiste kuuendast numbrist. Ajakirja saab tellida siit.