Kõrge sündimuse võtmesõnaks arenenud riikides on töö- ja pereelu ühitamise võimalused. Tõhusad poliitikad hõlmavad puhkuseskeeme vanematele, rahalisi toetusi, hüvitisi ja lapsehoiuvõimalusi.

Riiklikke peretoetusi makstakse kõikidele lastele, kes Eestis elavad kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni. Igale lapsele makstav igakuine toetus on lapsetoetus.

Muudatused riiklike peretoetuste seaduses

Käesolevast aastast on lapsetoetuse suuruseks 45 eurot pere esimese ja teise lapse kohta ning 100 eurot alates kolmandast lapsest peres. Perel võib olla õigus ka muudele toetustele olenevalt laste arvust ja vanusest – nt makstakse lapsehooldustasu alla 3-aastaste laste kohta ning lasterikkas peres ka alla 8-aastaste laste kohta. Peretoetuste maksmine on kumulatiivne ehk kõiki toetusi, millele perel õigus on, makstakse samal ajal. Peretoetuste maksmine ei sõltu vanema staatusest ega pere sissetulekust, toetuse subjektiks on laps ning riik aitab katta iga lapse kasvatamise kulusid. Mida rohkem on peres lapsi, seda suuremas osas peret toetatakse. Seega ei peeta silmas seda, kas pere on jõukas või mitte, vaid seda, kas pere teeb kulutusi lastele ning kui palju lapsi peres on. Puuduses elavatele lastele on lisaks ette nähtud vajaduspõhine peretoetus, mida saab taotleda kohalikult omavalitsuselt.

Suve alguses, täpsemalt 15. juunil võttis Riigikogu vastus riiklike peretoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Sellega on lapsetoetuse tõusud kindlaks määratud kuni aastani 2019. Lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta tõuseb:

• 2016. aastal 50 euroni kuus;
• 2018. aastal 55 euroni kuus;
• 2019. aastal 60 euroni kuus.

Toetuse suurus alates kolmandast lapsest on 100 eurot kuus, kuid 2017. aasta juulist hakkab kehtima lasterikka pere toetus, mida makstakse 200 eurot kuus perele, kus kasvab 3‒6 last ning 370 eurot kuus peredele, kus kasvab 7 või rohkem last.