Paljud tööandjad on endale soetanud töötaja joobe tuvastamiseks alkomeetrid ja ühekordsed narkotestid. Kuna aga joobe tuvastamine on vaadeldav isiku tervisega seotud andmete töötlemisega, siis võivad joovet tuvastada ainult kompetentne meditsiinitöötaja või politseitöötaja. Seega, isegi kui töötaja on ise nõus olnud alkomeetrisse puhuma või narkotesti tegema, ei saa tööandja sel viisil saadud andmeid töötaja vastu hiljem töövaidluses kasutada.

Pidades silmas mitte just selgeimat joobeseisundi tuvastamise õiguslikku regulatsiooni ning tõendite kogumise keerulisust (alkomeetrite ja narkotestide andmed) ei ole põhjust imestada, et töötajad püüavad vaidlustada neid tööandjate otsuseid, mis on seotud tööreeglite rikkumisega, mis omakorda seisnes joobeseisundis tööl viibimises. Ka eelmisel aastal oli töövaidluskomisjoni menetluses mitmeid juhtumeid, kus töötaja vaidlustas tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 4 alusel antud erakorralise ülesütlemisavalduse, soovides selle ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist komisjoni otsusega TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitist TLS § 109 lg 1 kohaselt.

Meeli Miidla-Vanatalu,
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist

Artikli täisversiooni saate lugeda äsja ilmunud majandusajakirja Raamatupidamisuudised värskes numbris Nr1 (136) 2012