10.04.2014 Neljapäev

Maksu- ja Tolliamet: prioriteedid ja perspektiivid. Intervjuu Marek Helmiga

Mõnede ettevõtjate silmis on Maksu- ja Tolliamet (edaspidi – MTA) tihti selline karistav organisatsioon, mis püüab iga hinna eest koguda riiklikke makse ja aktsiise ning rangelt karistada tõrksaid. Teised näevad MTA-d aga kui suurt bürokraatlikku masinat, mis ei anna rahu oma lõputute aruannete ja deklaratsioonide esitamise tähtaegadega. Mida arvab maksuhaldur? Sellele küsimusele vastuse saamiseks pöördusime MTA peadirektori Marek Helmi poole.

Marek Helm, peadirektor
Marek Helm, peadirektor Foto: Maksu- ja Tolliamet

Mis on praegu suurim probleem maksude maailmas? Käibemaksupettused kütuseäris? Ümbrikupalgad?

Igasugune maksude tasumisest kõrvale hoidumine ja varimajandus on probleem, millele tuleb tähelepanu pöörata – seda me ka teeme. Nagu möödunud aastal, nii pöörame ka tänavu erilist tähelepanu ümbrikupalkade maksmisele ning käibemaksupettustele, sest just seal on maksuauk kõige suurem.

Muret teeb see, et kontrollitulemuste paranemisest hoolimata kipuvad kontrollisüsteemid moodsatele aegadele jalgu jääma ja meie töös on uuendusi vaja. Praegune käibemaksu kontrollisüsteem koos oma õiguslike raamidega loodi 2003. aastal, mil enamik deklaratsioone oli paberil. Samal ajal on mujal majanduslikõiguslikes suhetes toimunud tohutu edasiminek – näiteks on võimalik luua ühe päevaga viis uut firmat, värvata sama palju tankiste ja käibemaksupettusega tekitada kahju majanduskeskkonnale.

Ühe sammuna nende probleemide lahendamisel käivitame 1. juulist töötamise registri. Loodame, et ka kümne aasta vanuse käibemaksukontrolli süsteemi õiguslike regulatsioonide uuendused kiidavad Riigikogu ja president lõpuks heaks, sest need mõlemad on varimajanduse vähendamisel alanud aastal olulisel kohal.

Eraldi väärib ehk märkimist autoturul toimuv – jätkame eelmisel aastal koostöös maanteeametiga ja tarbijakaitseametiga alustatud autoturu korrastamist. Sel aastal pöörab MTA autoettevõtete kontrolli kõrval tähelepanu ka füüsilistele isikutele, kes esitasid eelmisel aastal maanteeametisse registreerimiseelsele ülevaatusele rohkem kui viis sõidukit ega olnud samas seotud ühegi sõidukite müügiga tegeleva ettevõttega. Meil on selleks aastaks seatud mõned prioriteedid, millega me sügavuti tegeleme ja kuhu rohkem ressurssi suuname, kuid loomulikult tegeleme kõigi probleemidega, mille lahendamine on MTA ülesanne.

Võitluses salakaubaga on prioriteediks salasigarettide sissevedu – mullu konfiskeeriti keskmiselt üks miljon salasigaretti kuus. Hea meel on tõdeda, et salasigarettide osakaal turul on olenemata aktsiisimäära tõusust vähenemas – tühja paki uuringu põhjal oli mitte-Eesti sigarettide osakaal eelmisel sügisel 20,7 protsenti, üle-eelmise aasta 25 protsendi kõrval. Salasigarettide sisseveo osakaalu vähendamiseks astusime mullu mitmeid otsustavaid samme ning paranemise märke on näha. Möödunud aasta alguses sigarettidevastast võitlust ümber korraldades võtsime endale sihiks vähendada salasigarettide osakaalu turul poole võrra – selle eesmärgini on veel tükk maad minna.

Kas MTA-l on mingit hääleõigust maksupoliitika kujundamisel (nt maksukorralduse seaduse muutmisel jne)? Kas (ja kui palju) Rahandusministeerium võtab kuulda maksuhalduri tagasisidet?

Maksupoliitikat kujundab Rahandusministeerium, meie pakume neile selleks statistikat ja vajaduse korral analüüse. Küll aga saame kaasa rääkida selliste eelnõude puhul, mis puudutavad konkreetselt meie tegevust ehk maksude kogumist ja meie pakutavaid teenuseid.


Ülejäänud intervjuud Marek Helmiga saate lugeda peagi ilmuvast Raamatupidamisuudiste aprillinumbrist. Ajakirja saab tellida SIIT.