Kui maksumaksja on raamatupidamises kasutanud kuludokumente, millel näidatud tehingut ei ole toimunud, on maksuhaldur nõudnud sisendkäibemaksu tagastamist, kui see on puuduva dokumendi alusel maha arvatud, ja väljamakstud summalt tulumaksu. Kui on alust eeldada, et tehing on siiski reaalselt toimunud, on võimalik maksukohustuse kindlakstegemine ka hindamise teel.

Maksukorralduse seaduse (edaspidi – MKS) järgi võib haldur hindamise teel tuvastada tasumisele kuuluva summa määramise aluseks olevad asjaolud. MKS-i § 94 kohaselt tehakse hindamine üksnes erandjuhtudel, enamasti vaid siis, kui muul viisil pole maksusumma määramine võimalik. Hindamise teel maksusumma määramise põhimõtteid on Riigikohus mitmetes lahendites käsitlenud. Alljärgnevalt anname ülevaate maksusumma määramise olulisematest põhimõtetest.

Riigikohtu seisukohad

Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole maksusumma määramine hindamise teel võimalik sisendkäibemaksu määramisel. Käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole maksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Maksuhalduril ei ole seega võimalik käibemaksu puhul maksusummasid hindamise teel kindlaks teha, sest kui müüja oleks teada, tuleks raamatupidamise algdokumendid tema abiga taastada.

Tulumaksu määramisel on hindamine aga võimalik. Tulumaksu seisukohalt on määravaks see, kas väljamakse on tehtud arvele märgitud kauba eest ning kas tehing on ettevõtlusega seotud (tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) §-d 51 ja 52).

Kohtupraktikast tulenevalt on kauba ja teenuse puhul maksusumma määramise lubatavus erinev.

Täpsemalt saab maksusumma määramise põhimõtetest lugeda värskest e-ajakirjast Raamatupidamisuudised Pluss