Maksuhaldur ise nimetab sellist märgukirjade saatmist „teeninduslikuks kontrolliks“ – mis jääb teenindamise ja kontrollimenetluse vahele. Kontrollimenetlus on ressursimahukas ning nii püüab maksuamet oma vahendeid säästes anda maksumaksjatele märku, et enne kui alustada revisjoniga on maksumaksjatel võimalik ise oma majandustegevuse andmed üle vaadata ning vajaduse korral teha muudatusi maksudeklaratsioonides.

Kuidas peaks ettevõtja käituma, kui mõni selline märgukiri postkasti satub?

Paanikaks ei ole põhjust

Kui olete vastava märgukirja saanud, tasub see rahulikult läbi lugeda ja edasine tegevus läbi mõelda. Kindlasti ei maksa kirja lihtsalt prügikasti visata või e-postkastist ära kustutata – isegi kui otsest vastamist ei nõuta, tuleb mõelda, kas vastamine võiks siiski olla kasulik. Näiteks võib täiendavate selgituste andmine maksuhalduri huvi teie vastu „maha jahutada“ ning nii pääsete tülikast ja sageli pikalevenivast kontrollimenetlusest.

Ei maksa arvata, et kui olete sellise kirja saanud, pole revisjonist pääsu. Ameti esindajad on küll ajakirjanduses selgitanud, et kirjade saatmisel tehakse eelnevalt hoolikas valik ning saadetakse üksnes neile maksumaksjaile, kellel sellise kirja saamiseks tõesti põhjust on – tegelikkus näitab aga, et päris nii see siiski ei ole ja kirjasaajate sekka mahub hulganisti ka neid, kelle maksukäitumine on laitmatu.

Maret Hallikma,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Red

Artikli täisversiooni saate lugeda äsja ilmunud majandusajakirja Raamatupidamisuudised värskes numbris Nr2 (137) 2012