Selleks puhuks võtsime ette Raamatupidamise Toimkonna esimehe Ago Vilu ja kogusime talle küsimusi nii toimetuses kui ka meie kodulehe rup.ee lugejatelt.
Kuidas on Raamatupidamise Toimkonna töö korraldatud? Kuidas ja kui tihti valitakse toimkonna liikmeid? Kes (ja mis asutustest) on praegused liikmed? Kas alati on esindatud just need asutused (nt Audiitorkogu, Finantsinspektsioon, Eesti Raamatupidajate Kogu, Kaubandus-Tööstuskoda)?
Raamatupidamise seaduse (edaspidi – RPS) järgi on Raamatupidamise Toimkond sõltumatu komisjon, mille nimetab küll ametisse Rahandusministeerium, kuid mille töö sisusse Rahandusministeerium ega muud valitsusasutused ei sekku. Toimkond valitakse iga kolme aasta tagant ning lähtudes heast tavast peaks see esindama erinevaid huvirühmi – nii aruannete koostajaid (sh raamatupidajad ja ettevõtjad), audiitoreid, järelevalveasutusi kui ka akadeemiliste ringkondade esindajaid. Seadus ei sätesta otseselt, millistest asutustest toimkonna liikmed peaksid olema, kuid arvestades Eesti väiksust ei ole potentsiaalsete kandidaatide ring just eriti suur.
3. oktoobril kolmeks aastaks ametisse nimetatud uue Raamatupidamise Toimkonna liikmed on:
- Toomas Haldma (Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaan)
- Sander Kallasmaa (Audiitorkogu esindaja, Baker Tilly Baltics);
- Juta Maar (riigi pearaamatupidaja);
- Tiina Mõis (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja);
- Anne Nuut (Eesti Raamatupidajate Kogu esindaja);
- Helene Trušina (Finantsinspektsiooni esindaja);
- Ago Vilu (Audiitorkogu esindaja; PwC);
Toimkonna liikmed valivad endi hulgast esimehe (kelleks osutusin mina) ja aseesimehe (kelleks osutus Juta Maar).
Pean vajalikuks rõhutada, et kõik liikmed osalevad toimkonna töös põhitöö kõrvalt. Toimkonna eesmärk on olnud korraldada oma tööd võimalikult efektiivselt, kulutades võimalikult vähe maksumaksja raha. Administratiivse poole pealt kasutame vajadusel Rahandusministeeriumi
abi, suuremad projektid (näiteks uute juhendite koostamine või tõlked inglise ja vene keelde) ostame sisse. Püsikulud on väga madalad, sest toimkonna liikmed saavad oma töö eest vaid sümboolset tasu. Kui 2001. aastal toimkonna juhtimise üle võtsin, oli selle aastaeelarve 1,2 miljonit krooni, viimased kümme aastat oleme hakkama saanud mitu korda väiksema summaga (mis sisaldab ka sisseostetud projekte). Samas tähendab see, et toimkonnal ei ole ressursse tegeleda raamatupidajate jooksva nõustamise ja muu sellisega – see peaks jääma siiski raamatupidajate endi organisatsioonide (nt Raamatupidajate Kogu), audiitorite ja finantsnõustajate mängumaaks.
Kes peab Raamatupidamise Toimkonna arvates vastama küsimustele, mis tekivad Eesti raamatupidamiskohustuslastel seoses raamatupidamise aastaaruannete koostamisega Eesti raamatupidamise hea tava või rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (International Financial Reporting Standards, edaspidi − IFRS) järgi?
Nii ühel kui teisel juhul on audiitorid või finantskonsultandid tõenäoliselt parimad abimehed.
Kui on muresid IFRS-i tõlgendamisega, on võimalik pöörduda ka otse Londonisse, IFRS Interpretation Committee poole, aga nende protsess tõlgenduste andmisel on väga pikk ja vaevaline ning küsimuse töösse võtmiseks peab probleem olema laiapõhjaline (st puudutama paljusid ettevõtteid).
RTJ-ide tõlgendamisel tekkivate küsimustega on loomulikult võimalik pöörduda ka toimkonna poole, saates e-kirja aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..">See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Enne toimkonna poole pöördumist tuleks küsimus korralikult läbi mõelda. Vastame küsimustele, mis puudutavad konkreetsete RTJ-ide punktide tõlgendamist praktikas, näiteks: «Ma ei ole kindel, mida on toimkond silmas pidanud punktiga X». Me ei anna nõu üldistes raamatupidamisküsimustes, näiteks: «Meil on selline tehing – kuidas peaksime seda kajastama?».
Päris kindlasti ei vasta me maksustamist puudutavatele küsimustele, kuna see ei ole toimkonna ülesanne.
Intervjuu täispikka esimest osa saab lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised novembrinumbrist. Ajakirja saab tellida siit.
