Ettevõtte või grupi restruktureerimisel, sealhulgas ka ühinemiste ja jagunemiste puhul on nii tehingus osalejate kui ka kolmandate osapoolte seisukohalt oluline teada, milline on tehingu käigus üle antava vara, õiguste ja kohustuse väärtus.
Tehingus osalejate jaoks on see info oluline, et tagada igale osapoolele õiglane vara, õiguste ja kohustuste jaotus. Kolmandate osapoolte jaoks on oluline omada pädevat ülevaadet tehingu sisust ja võimalikest kaasnevatest tagajärgedest. Siinkohal võivad asjast huvitatud kolmandateks isikuteks olla näiteks nii maksuamet kui ka pank. Seega tuleb äritegevuse üksuste restruktureerimise käigus üleantava vara väärtuse leidmiseks läbi viia selle hindamine.
Levinud on arusaam, et grupisisese restruktureerimise puhul ei ole vaja leida varade õiglast väärtust, piisab sellest, kui võtta arvesse bilansiline maksumus. Nii see kindlasti ei ole. Pole välistatud, et hindamise tulemusena jõutakse ligikaudu sama väärtuseni nagu seda on bilansiline väärtus, kuid kindlasti ei saa igas olukorras sellest lähtuda ja seda soovitada.
Kui bilansilisest väärtusest lähtuda ei saa, siis missugune väärtus tuleb leida? Termineid on mitmeid – harilik väärtus, õiglane väärtus või hoopis turuväärtus.
Harilik väärtus, õiglane väärtus ja turuhind
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi – TSÜS) § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus. Seaduse kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Hariliku väärtuse mõistet raamatupidamise heas tavas ei esine, küll räägivad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi – RTJ), täpsemalt näiteks RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ ja RTJ 6 „Kinnisvarainvesteeringud“ õiglasest väärtusest. See on summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
Õiglase väärtuse parim näitaja on omakorda turuväärtus, milleks peetakse soodsaimat hinda, mida müüja võiks saada avatud turul objekti müümisel või ostja selle ostmisel. Teisisõnu eeldab turuväärtus hinnatavale varale aktiivse turu olemasolu, mida kõigi varade puhul pole kahjuks olemas.
Ettevõtete hindamisel saab rääkida kas võrdlevast hindamisest või tuludel baseeruvast hindamisest. Mõlemast saate lugeda peagi ilmuvas Raamatupidamisuudised nr 4, 2015 paberajakirjast. Kes ei ole veel jõudnud ajakirja teiseks poolaastaks tellida - praegu on selleks õige hetk, sest käimas on tellimiskampaania!
