Riiulifirma ehk valmisfirma tähendab äriühingut, mis ei oma aktiivset äritegevust ega kehtivaid kohustusi, kuid eksisteerib ning on kantud äriregistrisse. Tavaliselt on riiulifirmadeks osaühingud (edaspidi – OÜ) või need kujundatakse müügiprotsessi käigus ümber osaühinguteks.

Seda põhjusel, et osaühingute tegevuse ja juhtimise regulatsioon on võrreldes aktsiaseltsidega (AS) lihtsam.

Artikkel võrdleb riiulifirma ostmist uue osaühingu asutamisega ning püüab leida vastuse küsimusele: kas osta riiulifirmat või mitte? Järgnevalt on käsitletud levinumaid väiteid riiulifirma kasutamise eelistest ning täiendavaid riske, mis võivad kaasneda riiulifirma ostmisega võrreldes uue osaühingu asutamisega.

Riiulifirmasid on tänapäeval peamiselt kahte tüüpi:

• osaühing;
• usaldusühing, mis kujundatakse ümber osaühinguks.

Osaühingust riiulifirma ostmine toimub üldjuhul notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingu alusel (vt tõestamisseadus), sest suurem osa riiulifirmade osadest ei ole registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris (edaspidi EVK). See tähendab, et nii ostja kui ka müüja esindajad peavad olema füüsiliselt notari juures kohal lepingu tõestamise ehk ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Teine variant, mida tavaliselt pakutakse siis, kui ostja tahab osta riiulifirma ainult elektrooniliselt asju ajades, on usaldusühing, mis kujundatakse müügiprotsessi käigus ümber osaühinguks. Sellisel juhul ostja allkirjastab vajalikud dokumendid ID-kaardiga ning ta ei ole müügiprotsessi ajal teatud asukohaga füüsiliselt seotud.

Pirkko-Liis Harkmaa,
assotsieerunud partner, vandeadvokaat,
Advokaadibüroo LAWIN

Jesse Kivisaari,
jurist,
Advokaadibüroo LAWIN

Artikli täisversiooni saate lugeda peagi ilmuvas majandusajakirja Raamatupidamisuudised Nr5 (140) 2012