Nimelt on pankrotiseadus kehtinud Eestis juba 1992. aastast, kuid saneerimisseadus jõustus alles 2008. aasta lõpus. Saneerimis¬seadusega loodud saneerimismenetluse puhul on tegemist küllaltki uue menetluse liigiga.

Saneerimismenetluse kehtestamise eesmärk oli luua pankrotimenetlusele alternatiiv, et vältida ettevõtte lõpetamist pankroti läbi ja lahendada makseprobleemid, tagamaks töökohtade säilimise ning võlausaldajate nõuete jätkusuutliku rahuldamise kaugemas perspektiivis. Põhimõtteliselt on ka enne saneerimisseaduse jõustumist olnud võimalik pankrotimenetluse raames jõuda kompromissini, mis tagab saneerimismenetlusega analoogse tulemuse, aga praktikas kujutas kompromissini jõudmine pankrotimenetluses siiski küllaltki harva erandit .

Kuigi pankroti- ja saneerimismenetlust saab pidada maksejõuetusmenetluse liikideks, on neil siiski mitmeid fundamentaalseid ja tehnilisi erinevusi.

Saneerimis- ja pankrotimenetluse eesmärk

Põhimõtteline erinevus pankroti- ja saneerimismenetluse vahel on järgmine: kui pankrotimenetlus on juriidilise isiku puhul enamasti suunatud isiku lõpetamisele, siis saneerimismenetluse eesmärk on isiku ettevõtte tegevuse jätkumise tagamine ning seega ka pankrotimenetluse algatamise aluse tekkimise vältimine. Pankrotimenetluse peamine eesmärk on võlausaldajate kaitsmine nende nõuete rahuldamise näol võlgniku lõpetamisel, sellal kui saneerimismenetluse eesmärk on pigemini kaitsta makseraskustes või makseraskustesse sattuda võivate võlgnike ettevõtete jätkusuutlikkust.

Vesse Võhma,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo LAWIN

Martin-Kaspar Sild,
jurist,
Advokaadibüroo LAWIN

Artikli täisversiooni saate lugeda peagi ilmuvas majandusajakirja Raamatupidamisuudised Nr3 (138) 2012