Detsembri keskel muutiski riigikogu käibemaksuseaduse (edaspidi – KMS) § 30 lg 4 nii, nagu õiguskantsler soovis ning muudatus jõustus tänavu 1. jaanuaril. Uue sätte järgi kohaldub sisendkäibemaksu täies mahus mahaarvamise võimalus sõiduautodele, mida kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks.

Tingimuseks seati see, et maksukohustuslasel on ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või taksoveo puhul taksoveoluba ja sõidukikaart.

Nimetatud seadusemuudatusega seoses on sobilik üle vaadata ka juba 1. detsembrist 2014 kehtivad sõiduautoga seotud sisendkäibemaksu mahaarvamise ja sõiduauto põhivarana soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise reeglid. Neid reegleid on väga põhjalikult selgitatud ja konkreetseid arvulisi näiteid toodud maksu- ja tolliameti veebilehel, mistõttu käsitlen ainult üldisi sisendkäibemaksu mahaarvamise põhimõtteid ja vastan sel teemal kõige sagedamini esitatavatele küsimustele.

Mis on sõiduauto?

Kuna uute reeglite rakendamisel on vaja teha selget vahet sõiduautodel ja nendel sõidukitel, millega seotud käibemaksuarvestus 1. detsembril 2014 ei muutunud (nagu näiteks kaubikud), siis on KMS-is nüüd ka sõiduauto mõiste.

KMS-i § 2 lg 12 järgi on sõiduauto M1‑kategooria sõiduk, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. Seejuures maastikuautosid tähistatakse G-tähe lisamisega kategooria tähisesse. Samas ei muuda G-tähe lisamine sõiduki kategooriat ning ka juhul, kui

sõiduki tehnilises passis on märgitud M1G, on tegemist sõiduautoga ehk M1‑kategooria sõidukiga.

Sõiduauto kulude sisendkäibemaksust võite põhjalikumalt lugeda peagi ilmuvast ajakirjast Raamatupidamisuudised nr 2, 2016.

Tuletame meelde, et need, kes ei ole veel ajakirja tellinud, võivad seda praegu teha eriti headel tingimustel.

Paketi “Raamatupidamiuudised” saab kuni 26. aprillini 25% allahindlusega!