Seadusandja ei kasuta enam lõpparve mõistet, kuid töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 84 järgi muutuvad töölepingu lõppemisel sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded, töötaja poolt eelkõige töötasu  ja hüvituste nõue ning tööandja poolt töövahendite tagastamise nõue.

Kui rahaline nõue jääb sissenõutavaks muutumise hetkel tasumata, hakkab sellele lisanduma viivis, v.a kui pooled lepivad kirjalikult kokku, et tehingute puhul, mida täidetakse kas osaliselt või täielikult pärast töölepingu lõppemist, lükatakse see edasi kuni kuueks kuuks. Ositi täidetavate tehingute puhul on nõude sissenõutavaks muutumise aega võimalik pikendada kuni üheks aastaks ning kindlustuslepingute ja muude lepingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, mitte enam kui kaheks aastaks.

Tööraamat

TLS ei näe ette tööraamatute pidamist, kuid kui töösuhte alguses oli töötaja tööandjale andnud tööraamatu, siis töösuhte lõppemisel annab tööandja selle TLS-i § 133 kohaselt töötajale tagasi. Kui tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel, võib töötaja esitada selle oma elukohajärgsesse sotsiaalkindlustusameti osakonda. Kui töötaja ei ole ühe aasta möödumisel töösuhte lõppemisest oma tööraamatut välja võtnud, võib tööandja esitada selle TLS-i § 134 lg 2 kohaselt tööraamatu andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse sotsiaalkindlustusameti osakonda.

Tööraamatus on säilitamist vajavateks andmeteks info pensioniõigusliku staaži kohta, mida arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Pensionikindlustusstaaži puhul, mida arvestatakse alates 1999. aasta 1. jaanuarist, on tööraamatul tähtsust eelkõige soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks, sellisel juhul on tööraamatus kirjas töötaja ametinimetus, mis annab õiguse minna varem pensionile.

Riina Vään,
õigusõpetuse lektor

Artikli täisversiooni saate lugeda äsja ilmunud majandusajakirja Raamatupidamisuudised värskes numbris Nr2 (137) 2012