Ehkki Rahandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti ametnike ettevalmistatud eelnõu seletuskirja kohaselt on seadusemuudatuste peamine eesmärk edendada elektroonilist asjaajamist maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel, sisaldab eelnõu ka mitmeid teisi küsimusi reguleerivaid ning olemuselt üsnagi põhimõttelist laadi muudatusi, mis maksukohustuslase õigusi ja kohustusi otseselt mõjutavad.
Alljärgnevalt annab autor ülevaate tema hinnangul selle aasta teisest poolaastast (ja osaliselt 2014. aastast) jõustuvatest olulisematest seadusemuudatustest, mis maksustamisega rohkem või vähem kokkupuutuvatele isikutele võib vajalikuks osutuda. Ülevaate saamiseks kõikidest jõustuvatest muudatustest tasub külastada Riigikogu veebilehte.
Paragrahvi 14 lõige 5
Kavandatava muudatuse kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude puhul kokku on väiksem kui 10 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Praegu ehk kuni 1. juulini 2013. aastal kehtiva redaktsiooni puhul tuleb tõend väljastada siis, kui isiku maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 15 eurot. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk ühtlustada MKS-i § 14 lõikes 5 ning § 88 lõikes 2 ja § 100 lõikes 1 sätestatud summade piirmäärad. MKS-i § 88 lõike 2 kohaselt maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot ning § 100 lõike 1 kohaselt isikule maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot (kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti).
Tegemist on vaieldamatult maksukohustuslaste jaoks ebasoodsa muudatusega, sest Maksu- ja Tolliameti andmetel on praegu ligikaudu 7000 isikut, kelle maksuvõla suurus jääb vahemikku 10–15 eurot. Pärast seadusemuudatuse jõustumist ei saa maksuhaldur neile enam väljastada tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Samas tuleb möönda, et tegemist on siiski suhteliselt väikeste summadega, mille tasumine ei tohiks vähemalt enamikule maksuvõlglase staatusest vabaneda soovivatele isikutele üle jõu käia.
Paragrahvi 27 lõige 1 punkt 4
Sättes tehtav muudatus annab maksuhaldurile edaspidi õiguse avaldada maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta igaühele peale maksuvõlgade suuruse ka nende tekkimise aja. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt loodetakse sellega parandada maksukohustuslaste üldist maksukuulekust, sest maksuvõlgade tekkimise aja kohta avaldatavate andmete võrdlemine äriregistrisse kantud andmetega äriühingute juhatuse liikmete ja osanike kohta võimaldab tuvastada, kelle juhtimise ja osanikuks olemise ajal on võlad tekkinud. Nimetatu ajendab eelnõu koostajate hinnangul äriühingute juhatuse liikmeid ennetavalt tegelema enda juhtimise perioodil tekkinud maksuvõlgade tasumisega. Praktika peab näitama, kas sellel muudatusel ka tegelikult loodetud preventiivne mõju on.
Lähemalt saab maksukorralduse seaduse olulisematest muudatustest lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised juuninumbrist. Ajakirja saab tellida siit: www.rup.ee/tellimine.
