Jagatavad toetused moodustavad olulise osa riigieelarvest. Ka minu auditiklientidest on mitmed saanud toetusi põhivarade soetamiseks. Hinnates arvestuspõhimõtete muudatuse mõju bilansimahule ja ettevõtte tegevuse lõppu finantstulemustele, on minu arvates valitsusepoolse abi arvestuspõhimõtte muudatusel kõige suurem mõju. Eriti avaldab see mõju sihtasutustele, mittetulundusühingutele, põllumajandusega seotud ettevõtetele jne – kõigile, kelle investeeringuid riik toetab.

Üldlevinud praktika on, et raamatupidamises varade sihtfinantseerimise kajastamisel kasutatakse brutomeetodit. See tähendab, et soetatava vara maksumust ei vähendata saadud toetuse võrra (ei saldeerita), vaid nii vara kui ka toetust kajastatakse eraldi.

Milles seisneb muudatuse sisu?

Eelmise versiooni ehk RTJ 12 järgi oli tavaks, et saadud põhivara sihtfinantseerimine kajastatakse bilansis kohustusena ja seda vähendati osa kaupa tuluks kandes põhivara eluea jooksul. Sellise põhimõtte eesmärk oli jagada põhivaraga seotud kulud ja tulud ühtlaselt samale perioodile.

Muudetud RTJ 12 kohaselt enam tulude ajatamist ei tohi toimuda ning varaga seotud sihtfinantseerimine tuleb tuluna kajastada kohe täies ulatuses, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud.

Valitsusepoolse abi aruannetes kajastamisest saab lähemalt lugeda majandusajakirja Raamatupidamisuudised aprillinumbrist. Ajakirja saab tellida siit: www.rup.ee/tellimine