Kuigi iseenesest hakati seda päeva tähistama alles hiljuti, ulatuvad selle juured renessanssini välja – 10. novembril 1494. aastal avaldas frantsiskaanlasest munk Luca Pacioli Veneetsias oma raamatu „Kõik, mis käsitleb aritmeetikat, geomeetriat ja proportsiooni“ („Summa de Arithmetica, Geometria, Proportioni et Proportionalita“). „Arvepidamisest ja üleskirjutamisest“ peatükis kirjeldas ta detailselt Veneetsia raamatupidamislikku arvestust. Raamatust sai esimene trükitöö kahekordse kirjendamise meetodist, kus kirjeldati suuremat osa arvestustsüklist selle protsessi tänapäevases arusaamas. Kuigi kahekordset kirjendamist tunti juba enne Paciolit, raiuti kivisse just see raamat, kus räägiti kirjendamise meetodist kui suurepärasest vahendist majandustulemuste arvutamisel.
Pacioli ajastust on möödas juba enam kui 500 aastat. Tehnoloogilise revolutsiooni tulemusena muutus raamatupidaja kutse pöördeliselt – enamik tehinguid, mis varem teostati paberkandjal, tehakse nüüd e-keskkonnas. Enamgi veel – tehniline progress liigub edasi ning iga aastaga muutuvad finantsarvestuse riist- ja tarkvara aina täiuslikumaks. Kas see tähendab, et raamatupidaja kutse jääb tulevikus tehnikaarengule jalgu? Selle küsimusega pöörduski Raamatupidamisuudised finantsarvestuse eriala- ja eraettevõtete poole:
- Märt-Martin Arengu, Eesti Audiitorkogu president:
 |
Arvame, et raamatupidaja kutse ei kao. Raamatupidamisarvestuses kaob pigem rutiinne tegevus, milleks on andmesisestamine ja tõuseb loomingulise töö tähtsus – andmete töötlemine ja interpreteerimine vastavalt informatsiooni alusel tehtava otsuse suunitlusele. Otsused võivad olla väga erineva iseloomuga ja seega ka nende aluseks olevad „aruanded“ erinevad. Kontrollist – ükskõik, kes või mis informatsiooni töötleb, peab selle informatsiooni usaldusväärsust kontrollima. Seetõttu tuleb ka audiitoritel muutuda loomingulisemaks ja omandada üha rohkem andmetöötlusoskuseid. |
- Mart Nõmper, Eesti Raamatupidamisettevõtete Liidu juhatuse liige:
 |
Kuigi enamus kommertspankade tehingutest tehakse elektroonilistes kanalites ei arva keegi, et pankuri amet ära kaob. Sama on raamatupidaja professiooniga: nii kaua kuni on vaja, et keegi arvestaks kokku mingi perioodi tehingute resultaadi ja annaks teada hetkeolukorrast, on vaja ka raamatupidajaid. Arvepidamine muutub järjest rohkem paberivabaks ning tarkvara aitab üha enam raamatupidajat, kuid tehisintellekti ei ole veel leiutatud mistõttu ei ole raamatupidaja elukutse väljasurev. Küll aga tuleb raamatupidajatel järjest rohkem hakata vaatama ka tulevikku – tuleks teha prognoose, anda soovitusi, pakkuda lahendusi ja efektiivistamise võimalusi otsustajatele, et organisatsioonid muutuksid efektiivsemaks. Head raamatupidajate päeva kõikidele raamatupidajatele ning neile, kes raamatupidajatest ja raamatupidamisest lugu peavad! |
- Siiri Antsmäe, siseauditi juht, Siseaudiitor.ee:
 |
Raamatupidaja kutse oli, on ja jääb. Ükski masin ei asenda inimmõistust. Tahaksin väga näha raamatupidamisprogrammi, mis hindab aasta-inventuuri käigus põhivara järelejäänud kasulikku eluiga arvestades põhivara senist kasutust ja korrasolekut. Raamatupidamine on äärmiselt loominguline töö, kus raamatupidaja oskustel ja teadmistel on sageli hindamatu väärtus. Tehniliselt uued lahendused võivad teha küll raamatupidaja elu kergemaks ja anda nt väike-ettevõtjatele võimaluse tehniliselt lihtsamini raamatupidamist korraldada, kuid seda siiski ainult teatud mahtudeni. Tark raamatupidaja on juhile ja omanikule juhtimisnõuandjaks ning ükski tehniline lahendus ei saa hinnata erinevate olukordade ja tingimuste koosmõju, mis viib sobivaima arvestuslahenduseni. |
