Aktide juurde lisanduvad lingid menetluse kohta riigikogus ja
kooskõlastamise infosüsteemis, mis muudab kättesaadavaks ka näiteks
eelnõude seletuskirjad. Samuti lisatakse Riigi Teatajas avaldatavatele
aktidele lingid Euroopa Liidu õigusaktidele.
Uues Riigi Teataja võrguväljaandes viidi õigusaktid XML standardile, mis
võimaldab tulevikus veelgi suurendada õigusteabe otsimist ja
seostamist. Selleks juurutatakse Riigi Teatajas avaldatavate
terviktekstide koostamiseks eraldi töövahend, mida hiljem on võimalik
kasutusele võtta kõigi õigusaktide koostamiseks.
Kohaliku omavalitsuse määruste terviktekstide avaldamisega alustatakse
2011. aastal ning 1. jaanuarist 2013 muutub kõigi määruste ja nende
terviktekstide avaldamine Riigi Teatajas kohalikele omavalitsustele
kohustuslikuks.
Paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on tasuta juurdepääs
internetis avaldatud õigusaktidele tehtud võimalikuks alles viimastel
aastatel. Mõnedes riikides on keerulisemate otsingute tegemine ja
juurdepääs terviktekstidele siiani tasuline. Euroopa Liidu 12
liikmesriigis ei oma õigusaktide elektrooniline avaldamine veel
ametlikku tähendust ja ametlik ei ole ka internetis kättesaadav Euroopa
Liidu Teataja.
Pärast elektroonilise Riigi Teataja ilmuma hakkamist 2002. aastal
vähenes nõudlus paberil Riigi Teataja järele pidevalt. 2010. aasta
esimeseks poolaastaks oli väljaandel keskmiselt vaid 17 tellijat.
Elektroonilisse Riigi Teatajasse pöördumiste arv on 2002. aastast
kasvanud kordades, suurenedes iga aastaga keskmiselt 20 protsenti.
Riigi Teataja muutus ainult internetis ilmuvaks võrguväljaandeks tänavu 1. juunil, kui jõustus uus Riigi Teataja seadus.
Uue elektroonilise Riigi Teataja tehnilise lahenduse töötas välja
aktsiaselts Webmedia. Riigi Teataja infosüsteemi majutamise eest
vastutab justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus.
BNS
