Riigikogu peaks võlavähendamise majanduslikku sisu ja reegleid veelgi
rohkem lahti kirjutama, et vältida olukorda, kus antud eelnõu
vastuvõtmine võib ajendada panku mitte jätkama intressimarginaalide
alandamisega ja piirama laenuandmist," ütles Eesti Panga
finantsvahenduse osakonna juhataja Jaak Tõrs.
Ta lisas, et riigiti on olukord eraisikute saneerimisseadustega erinev.
"Kahjuks ei ole eelnõu autorid eelistanud kasutada Soomes ja Rootsis
kasutatavat mudelit, kus mudel motiveerib keskmiselt paremini eraisikute
maksedistsipliini. Parem maksedistsipliin võimaldab pankadel küsida
väiksemaid laenumarginaale ehk pakkuda laene suhteliselt madalama
intressiga," rääkis Tõrs.
Tema sõnul on keskpank sellel aastal kaks korda riigikokku saatnud oma
hinnangu eelnõu kohta ning eelpool mainitud riskid ka välja toonud.
Eesti Päevaleht kirjutas reedel, et teisipäeval loobus Reformierakond
parlamendis kevadel esimese lugemise läbinud võlakaitseseaduse
parandusettepanekust, millega võlausaldajate vastuseisu korral poleks
kohus saanud eraisiku võlgade ümberkujundamist arutada.
Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles teisipäeval
BNS-ile, et komisjon loodab eelnõu saata riigikogu suurde saali teisele
lugemisele kuu aja jooksul.
Vaher rääkis, et komisjon jääb enda poolt algatatud eelnõu põhimõtte
juurde, mis võimaldab inimeste põhinõuete ümberkujundamist, mitte ei
piiritle ümberkujundamist ainult lisanõuetega.
Ta lisas, et seadus annab kohtule ette algsuuna otsuste langetamiseks.
"Võlgade ümberkujundamise üks väga selge põhimõte on, et võlgade
ümberkujundamise menetluses peavad võlausaldajad saama tagasi rohkem,
kui nad saaksid pankrotimenetluses. Seaduseandja paneb võimalikult
täpselt paika piirid, et tagada võimalikult ühtlane kohtlemine," rääkis
Vaher.
Eesti Panga president Andres Lipstok ütles septembri lõpus, et
riigikogus menetletav eraisikute võlakaitse seadus võib pärssida
laenuturgu ja muuta laenuraha kallimaks. Eesti Panga hinnangul võib
seaduseelnõus kavandatud piiritlemata võimalus võlgu vähendada peatada
laenuturu aktiivsuse tõusu ja intressimarginaalide alanemise, mis võib
omakorda pärssida majanduskasvu taastumist ja aeglustada tööpuuduse
vähenemist.
BNS
