Tederi hinnangul ei tohiks ravikindlustussüsteemi toimimise seisukohast omada mingit tähtsust see, mitu tellijat maksab inimese eest sotsiaalmaksu. Õiguskantsler on seisukohal, et Eesti Haigekassa ressursikulu, mis kaasneks ühe isiku eest erinevate tellijate poolt makstud sotsiaalmaksusummade liitmisega, ei õigusta inimeste ravikindlustuskaitseta jätmist, selgub pressiteatest.
"Maksu- ja Tolliamet (MTA) on kinnitanud, et kui ravikindlustuse seadust muudetakse, siis nemad on valmis ise kokku liitma võlaõigusliku lepinguga isiku eest erinevate tellijate deklareeritud sotsiaalmaksu summasid," ütles Teder. Ta lisas, et MTA ei vaja selle täiendava tööprotsessi sisseviimiseks pikka ettevalmistusaega. Vaja on üksnes kokku leppida seda, millisel kujul hakkab MTA esitama andmeid Eesti Haigekassale.
Kehtiva ravikindlustuse seaduse järgi jääb inimene ravikindlustuseta, kui ta osutab võlaõigusliku lepingu, näiteks töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel teenuseid ja tema eest maksab riigile sotsiaalmaksu mitu tellijat, kuid ükski nendest tellijatest eraldi ei tee seda vähemalt sotsiaalmaksu miinimumi ulatuses see on 105,6 eurot kuus. See tähendab, et ravikindlustuseta jääb inimene ka juhul, kui kõik tellijad kokku maksavad iga kuu tema eest sotsiaalmaksu vähemalt nõutud minimaalses summas. Teisisõnu öeldes jääb inimene ravikindlustuseta sellepärast, et seadus ei võimalda kokku liita erinevate tellijate riigile deklareeritavaid sotsiaalmaksusummasid. Õiguskantsleri hinnangul on selline olukord vastuolus põhiseadusega.
See probleem puudutab eelkõige inimesi, kelle ainsaks tulu teenimise allikaks on teenuste osutamine võlaõiguslike lepingute alusel ning kes täidavad iga kuu palju väikeseid tellimusi mitmele erinevale kliendile. MTA andmetel on nii endale pidevalt elatist teenivaid inimesi Eestis üle 60. Nendele lisandub veel umbes 360 inimest, kes samuti osutavad aeg-ajalt teenuseid võlaõigusliku lepingu alusel nii, et see on nende ainuke sissetulek. Sissemakseid ravikindlustussüsteemi teeb inimene ise FIE-na või tema eest maksab sotsiaalmaksu riigieelarvesse mõni teine isik, näiteks tööandja, tellija, riik või kohalik omavalitsus.
