Eelnõuga langetatakse muuhulgas regulaarselt dividende maksvate ettevõtete maksukoormust. Senisest madalama, 14-protsendilise maksumääraga maksustatakse see osa jaotatavast kasumist, mis võrdub sama ettevõtja poolt eelneva kolme aasta keskmise Eestis maksustamisele kuulunud jaotatud kasumiga.
Kehtiv äriühingu tulumaksumäär pole eelnõu kohaselt naaberriikidega võrreldes välisinvestorite jaoks enam piisavalt atraktiivne. Uus süsteem muudab Eestis jaotatud kasumi maksustamise konkurentsivõimelisemaks kui Leedus või Lätis, kus maksumäär on 15 protsenti.
Eestis maksustamisele kuulunud kasumi aluseks võtmine tähendab, et arvesse ei lähe välismaal teenitud kasum, mida on Eestis võimalik maksuvabalt edasi jaotada – eesmärk on soodustada eelkõige Eestis teenitud kasumi jaotamist. Muudatus on suunatud eelkõige välismaa äriühingute Eesti tütaräriühingutele, mille jaoks kasumi jaotamine muutub odavamaks. Füüsilisest isikust dividendisaajate maksukoormust eelnõu ei muuda.
Panditulumaksu puhul kehtestaks emaettevõtjale või teistele kontsernistruktuuris ülalpool asuvatele ühingule ja sama emafirma teistele tütarettevõtetele maksuvabalt antavate laenude piiriks sellesse firmasse sisse makstud kapitali ja firma võetud laenude summa.
Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse 20-protsendilise niinimetatud panditulumaksuga, mis on sisuliselt tagasimaks. Kui laen teatud perioodi, näiteks kahe aasta jooksul tagasi makstakse, siis tagastab riik ka tasutud panditulumaksu.
Kui laenu selle perioodi jooksul ei tagastata, muutub tasutud panditulumaks lõplikuks äriühingu kasumilt maksuks, mida riigilt tagasi küsida ei saa. Samuti puudub õigus küsida riigilt panditulumaksu tagastamisel intresse.
Plaanitav jõustamise aeg on 1. jaanuar 2018 ja see hakkaks kehtima tehingutele, mis on tehtud alates 1. juulist 2017. Uus maks mõjutaks kuni 11 400 Eestis tegutsevat kontserni kuuluvat ettevõtet, muutes laenamise ja sarnased tehingud nende jaoks kallimaks.
Eelnõuga kehtestatakse ka alates 2018. aastast krediidiasutustele 14-protsendiline dividendide avansiline tulumaks eelmises kvartalis teenitud kasumilt. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud.
Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, millel on kasum. Muudatuse netomõju riigieelarvele jääb umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.
Ettevõtluses kasutatavate autode puhul loobutakse üheaegselt nii ettevõtluses kui eratarbeks kasutatavate autode puhul sõidupäeviku kohustusest ja tööandja auto eratarbeks kasutamise korral tasutavad maksud hakkavad sõltuma üksnes auto võimsusest ja vanusest
Eelnõu kohaselt asendatakse kehtiv erisoodustuse fikseeritud piirmäär auto võimsusest sõltuva arvestusega ning määratakse kilovati hinnaks 1,96 eurot. Seega kujuneb erisoodustuse maksukohustuseks 1,3 eurot ühe kilovati kohta kuus. Kui sõiduauto on üle viie aasta vana, vähendatakse erisoodustuse hinda täiendavalt 25 protsenti. Uue süsteemi järgi oleks maksukohustus praeguse erisoodustuse fikseeritud määraga võrreldes madalam keskmise ning väiksema võimsusega autode puhul, mis moodustavad umbes 70 protsenti ettevõtte sõiduautodest.
Sõiduautosid, mille kasutamist erasõitudeks tööandja ei võimalda, ei maksustata erisoodustusega kaasnevate maksude ja käibemaksuga ka pärast seaduse muutmist. Selliste autode puhul peab tööandja tagama, et neid ei kasutata ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.
Samuti leevendab eelnõu osalusoptsioonide maksureegleid. Osalusoptsioonide andmine on töötajate motiveerimismeetod kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetes, andes töötajale võimaluse teatud ajal kokkulepitud hinnaga oma tööandja või tema emaettevõtte aktsiaid osta.
Edaspidi ei loeta erisoodustuseks töötajate optsioonide realiseerimist juhul, kui investor saab optsiooni andnud ettevõttes täisosaluse ning töötajal on võimalik realiseerida selleks hetkeks väljateenitud optsioonid. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, ei maksustata kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist erisoodustusena.
Samasugust proportsionaalse maksustamise põhimõtet rakendataks ka olukorras, kus optsioone omav töötaja saab raskelt vigastada või sureb – sündmuse hetkeni välja teenitud optsiooni realiseerimine on maksuvaba.
Samuti viiakse sisse muudatus, millega võimaldatakse muuta optsiooni alusvara, ilma et kolmeaastane hoidmisperiood katkeks. Alusvara muudatus on olukord, kus algselt antud optsioonilepingus määratud ettevõtte aktsia muudetakse ettevõtte ostnud investori aktsia vastu.
