Rahanduministeeriumi hinnangul on inflatsioon oodatust madalam ja seotud peamiselt madalate toidu- ja elektrihindadega.

"Kevadprognoosiga võrreldes on inflatsioon olnud oodatust madalam. Peamiselt on see tingitud madalatest toiduhindadest, kuna hooajalist värskete aiasaaduste kallinemist kevadel ei toimunud. Teiseks põhjuseks on prognoositust madalam elektri börsihind. Mõnevõrra madalam on ka baasinflatsioon sideteenuste suurema hinnalanguse ja tööstuskaupade tagasihoidlikuma kallinemise tõttu," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.

"Aastane inflatsioon jääb ka suvekuudel väga madalaks, samas sügisel hakkab järk-järgult kiirenema. Üheks põhjuseks on teenuste hinnatõus tasuta kõrghariduse taandumise tõttu septembris ja palgakasvuga kaasnevad hinnasurved. Lisaks hakkab toiduainete hindu mõjutama aastatagune madal võrdlusbaas," lisas ta.

"Tarbijahindade tõus on selle aasta jooksul langenud väga madalale tasemele odavnenud importkaupade tõttu, mille osakaal tarbimiskorvis on suur. Impordihinnad pöördusid langusesse möödunud aastal ja selle aasta alguses on see jätkunud. Lisaks on seda võimendanud euro tugevnemine," rääkis Pungas.

"Kevadel hakkas hindu mõjutama ka toiduainete odavnemine välisturgudel. Piimatoodete hinnad on pöördunud langusesse suurenenud pakkumise tõttu ning aiasaadused on odavnenud tänu soodsale ilmastikule. Neil põhjustel pöördusid ka toidu hinnad siinsel turul langusesse. Mais olid puu- ja köögiviljad ligi kümnendiku soodsamad kui aasta tagasi ning toiduhinnad kokku ligi üks protsent odavamad. Viimati olid toiduhinnad languses neli aastat tagasi," märkis analüütik.

"Lisaks võib mai olulisemate hinnamuutustena välja tuua kütuse ja sideteenuste odavnemise ning elektri kallinemise. Elektri börsihind tõusis aprilli madaltasemega võrreldes, kuid elekter kodutarbijatele on jätkuvalt odavam kui aasta tagasi," nentis Pungas. "Kiire palgakasvu mõjul on teenuste hinnatõus jätkunud, mis osaliselt tasakaalustab väliskeskkonna hinnalangust."

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais kuuga 0,1 protsenti ning aastases võrdluses alanes inflatsioon 0,1 protsendini. Inflatsioon on jätkuvalt väga madal väliskeskkonna mõjude tõttu.

Eurotsoonis alanes hinnatõus esialgsel hinnangul mais toiduainete hinnatõusu pidurdumise tõttu 0,5 protsendini. Eesti inflatsiooni võrdlemisel euroalaga kasutatakse harmoneeritud tarbijahinnaindeksit (THHI), mis võtab arvesse ka turistide kulutused. Hinnanguliselt võis Eesti THHI ulatuda mais 0,7 protsendini. Seega on Eesti inflatsioon euroalaga võrdluses sarnane.

Euroopa Komisjon andis kolmapäeval Leedule 1. jaanuarist euroalaga ühinemiseks "rohelise tule". Arvestades Leedu edusamme kriteeriumite täitmisel, teeb Euroopa Komisjon EL-i Nõukogule ettepaneku anda Leedule luba euro kasutuselevõtuks 2015. aasta 1. jaanuaril, teatas komisjon avalduses.

Kuna Läti praegune olukord ei ole kestlik, siis tuleb arutusele võtta maksude tõstmine, ütles Läti majandusminister Vjaceslavs Dombrovskis reedel telekanalile LBT.

Euroopa Komisjon langetas täna eurotsooni järgmise aasta majanduse reaalkasvuprognoosi 1,8 protsendilt 1,7 protsendile.

Seitsekümmend neli protsenti poolakatest on eurole ülemineku vastu ja vaid 22 protsenti leiab, et Poola peaks eurotsooniga ühinema, selgus kolmapäeval avaldatud küsitlustulemustest.