Ühiskond
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul võib Itaalia kasvav riigivõlg saada komistuskiviks Euroopa Keskpanga (ECB) sõltumatusele intressimäärade tõstmise küsimuses.
Pärast ääretult edukaks osutunud 2017. aastat, jagub küsimärke majanduse edasise suuna osas nii Eestis, kui maailmas laiemalt. Kas võime loota kiire majanduskasvu jätkumisele? Kas intressimäärad tõusevad? Mil moel mõjutab meid suurriikide poliitiline vastasseis? Ärevust tuleviku osas näib olevat varasemast enam.
Aprillis toimus Washingtonis traditsiooniline Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kevadkoosolek, kuhu saabusid majanduse võtmeküsimusi arutama delegatsioonid IMF-i 189 liikmesriigist üle maailma. IMF-i peamine sõnum riikidele oli, et katust parandada tuleb siis, kui päike paistab, ehk et praegust soodsat aega tuleks kasutada eelarveliste puhvrite kogumiseks ja majandusreformide tegemiseks. IMF-i sõnumite konservatiivsemaks muutumist võib lugeda üheks märgiks sellest, et nüüdseks ligi kümme aastat kestnud kriisijärgne ajastu on lõppemas, sest seni on fond soosinud pigem majandust elavdavate meetmete rakendamist.
USA Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli sõnul ei ei tohiks föderaalreservi ja teiste keskpankade intressimäärade tõstmine maailmamajandusele häirivalt mõjuda.
Kui euroala mullune majanduskasv suutis analüütikute ootuseid kaugelt ületada, siis 2018. aasta on alanud märksa tagasihoidlikumalt. Intressimäärade tõus ilma kiirema majanduskasvuta maaliks Euroopa tulevikust üsna tumeda pildi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255