Raamatupidaja teeb oma tööd täie vastutustundega, tal on ettevõttes usaldusväärse kolleegi maine ja tema peale saab tavaliselt kindel olla.

Ettevõtte omanik (samas juhatuse liige) soovib äriühingu müüa. Kas peale ostu-müügilepingu sõlmimist on juhatuse liige vastutav toimunud tehingute eest firmas, millel on uued omanikud?

Olen lugenud, et ainult töölepingu alusel juhatuse liikmena tegutsemine ei ole võimalik. Juhatuse liikmega, kes on ka osanik, on sõlmitud tööleping kirjalikult ja ta teeb oma tööd spetsialistina töölepingu alusel nagu teised töötajad firmas. TÖR-is on tema töötamine vormistatud nagu tööleping, kuna kirjalikult on sõlmitud TÖÖLEPING ja talle tagatakse sotsiaalsed garantiid nagu teistele töötajatele. Aasta lõpus on plaanis maksta talle ka dividende. Millised on tagajärjed, millised võivad olla probleemid, kui juhatuse liige on vormistatud ainult töölepinguga? Kellel ja mille puhul võivad tekkida probleemid ja vaidlused? Kas võivad tekkida probleemid maksuametiga, kui hakkame maksma dividende ja deklareerima...

Riigikohtu lahendite ülevaates käsitleme muu hulgas juhatuse liikme vastutust äriühingule kahju tekitamise eest, korteriomaniku nõuet korteriühistu vastu, juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tema tagasikutsumist kohtu kaudu.

Lugeja küsib: Meil on ettevõttel kaks juhatuse liiget, kellega on sõlmitud käsunduslepingud. Üks neist teeb ettevõtte raamatupidamist, teine tegutseb müügijuhina ning käib vahel ise ka kaupa vedamas. Kas töötukassalt töötasu hüvitise saamiseks tuleks nende käsunduslepingud ümber vormistada töölepinguteks?