Ettevõtjate seas on tekitanud juba elava arutelu käibemaksukohustuse läve tõstmine, kuigi see, millises ulatuses planeeritav muudatus reaalselt läbi viiakse ning kui palju see kedagi mõjutab, on praegu veel spekulatsioon, kirjutab Grant Thornton Balticu maksunõustaja Kerttu Kuusemäe.

Eesti ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, müüb kaupa teistesse Euroopa Liidu riikidesse. Soovin vastust järgmistele küsimustele: 1) Kas ja millise direktiivi viite peab arvele kirjutama (arve summas sisaldub ka käibemaks)?; 2) Kuidas peab käituma teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasest ostja, kas ta peab sellise arve saamisel arvestama pöördkäibemaksu?; 3) Kas sellise ostja jaoks ei ole odavam osta käibemaksukohustuslaselt?

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul vähendab käibemaksukohustuse piirmäära tõstmine 40 000 euroni maksulaekumist esialgu 6,6 miljoni euro võrra, ent suuremad investeeringud toovad lõppkokkuvõttes riigile siiski suurema maksutulu.

Eestis on käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 16 000 eurot, aga see peaks olema oluliselt kõrgem, kirjutas riigikogu majanduskomisjoni liige Maris Lauri oma blogipostituses.

Valitsus arutas neljapäeval kabinetinõupidamisel käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära tõstmist ning otsustas seda tõsta siiski vaid 25 000 euroni, ehkki rahandusministeerium on soovitanud tõsta piiri rohkem.

430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255