Maksu- ja tolliamet (MTA) on eilse seisuga tagastanud 310 000 inimesele 109 miljonit eurot enammakstud tulumaksu.  Esmaspäevaks on tuludeklaratsiooni esitanud 593 107 inimest. Esitatud deklaratsioonide põhjal kuulub tagasimaksmisele 162 miljonit eurot ning juurde tuleb maksta 35 500 inimesel 20 miljonit eurot, teatas amet BNS-ile.

Põllumajandusameti (PMA) sõnul on viimastel nädalatel sagenenud juhtumid, kus inimesed üritavad Venemaalt Eestisse tuua taimede seemneid, mis on seadusega keelatud. Maksu- ja Tolliamet (MTA) ning PMA toonitavad, et kõikidel seemnetel peab väljastpoolt Euroopa Liitu toomisel olema fütosanitaarsertifikaat, oma tarbeks ning väikesele kogusele erandit enam ei kehti.

See nõue kehtib ka taimedele, lõikelilledele, puu- ja köögiviljadele, aed- ja metsamarjadele ning reeglit peavad järgima nii ettevõtjad kui ka eraisikud. Põllu- ja köögiviljakultuuride sertifitseeritavate taimeliikide seemnete sissetoomine Venemaalt ei ole lubatud, teatas PMA.

MTA tolliosakonna peaspetsialisti Aleksander Miksjuki sõnul on sooja talve tõttu aasta algusest saadik olnud idapiiril väga palju avastusi, kus inimesed toovad Eestisse kaasa seemneid, mida siia tuua ei tohiks.

Õige pea algab külvihooaeg ja seemnete kaasa toomine tiheneb veelgi, mistõttu tuletame meelde, et Venemaalt Eestisse seemneid toimetada ei tohi," rõhutas Miksjuk.

Alates 14. detsembrist 2019 muutus Eestis ja ka teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides taimede ja taimsete saaduste sisseveo kord. Uued reeglid ja nõuded on eesmärgiga takistada ohtlike taimekahjustajate levikut.

Sertifitseeritud seeme on kontrollitud kvaliteedi ja tootmisahelaga. Fütosanitaarsertifikaadi väljastab päritoluriigi taimekaitseteenistus," ütles PMA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna nõunik Piia Puusepp. "Loetellu mittekuuluvatest riikidest ei ole lubatud sertifitseeritavate taimeliikide seemet Eestisse importida. Mittesertifitseeritavate taimeliikide seemneid võib tuua, kui neil on fütosanitaarsertifikaat," lisas Puusepp.

Riigikohtu halduskolleegium juhtis tänases lahendis tähelepanu sellele, et ettevõtluses tehingute vormistamisel võib arvestada maksunduslike kaalutlustega, ent tehingule ei ole lubatud anda maksunduslike kaalutluste tõttu selle majandusliku sisuga võrreldes moonutatud juriidilist vormi.  Riigikohtusse jõudis OÜ Vallaste ja Partnerid (kaebaja) ning maksu- ja tolliameti (MTA) vaidlus maksuotsuse üle, milles MTA leidis, et kaebaja tehingud viie alltöövõtjast osaühinguga on näilikud ja tühised. Näilikkus seisnes MTA hinnangul selles, et tegelikeks alltöövõtjateks olid füüsilised isikud, mistõttu tulnuks tehingud maksustada tööjõumaksudega.

Riigikohtu halduskolleegium märkis esmalt, et ei nõustu MTA seisukohaga, nagu olnuks vaidlusalused tehingud näilikud. Näiliku tehingu puhul ei soovi pooled tegelikult tehingut sõlmida ega pea tehingus näidatud õigusi ja kohustusi enda jaoks siduvaks.

Praegusel juhul soovisid pooled, et alltöövõtjatest äriühingud teeksid kokkulepitud tööd, mille eest on neil õigus saada tasu. Sealjuures ei viidanud asjaolud, et pooltel oli varjatud kavatsus tekitada raha käsutamise õigus füüsilistele isikutele – makstud tasu jäi alltöövõtjatest äriühingute käsutada.

Maksu- ja tolliamet (MTA) eraldas veebruaris kohalikele omavalitsustele kokku 102 miljonit eurot üksikisiku tulumaksu, mida on 9,1 protsenti enam kui mullu samal ajal. Selle aasta kahe kuuga on MTA eraldanud kohalikele omavalitsustele üksikisiku tulumaksu 8,3 protsenti enam kui mullu samal ajal ehk kokku 215,5 miljonit eurot, selgub MTA andmetest.

Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab alates tänasest välja parandatud maamaksuteated ligi 4000 inimesele, kelle maamaksuteates oli infosüsteemide omavahelise suhtluse vea tõttu kodualuse maa soodustus valesti arvestatud.

Info uue maamaksuteate kohta saabub e-maili, SMSi või posti teel, oma maamaksuteatega saab tutvuda ka e-MTAs.

Maamaksu peab esialgsest teatest vähem maksma 2710 ja rohkem 1153 inimest. Maamaksu teade tühistatakse 4023 inimesel ja nemad saavad selle kohta e-kirja või SMSi. Kokku puudutas eksitus ca 2% maamaksuteate saanud inimestest.

MTA andmetel on ca 600 inimest, kellel maamaksu kohustus kadus või kelle maamaksu summa vähenes, jõudnud maamaksu juba tasuda. See summa on kajastatud inimese MTA ettemaksukontol ja nüüd on tal kaks valikut – summa võib jätta tulevaste kohustuste tarbeks või selle tagasi küsida.

Kõige lihtsam viis raha tagasi saamiseks on sisse logida e-MTAsse aadressil ja tegutseda järgnevalt: valida menüüst „Arvestus“, seejärel „Tagastus- ja ümberkandetaotlused“ ning esitada seal uus taotlus.

Samuti võib oma soovist teada anda e-MTA sõnumi kaudu või kirjutades e-kirja või helistades 880 0811.

Veebruari keskel saatis MTA 389 000 maamaksu teadet. Hiljem selgus, et maa-ameti infosüsteemi vea tõttu ei jõudnud MTA-sse värsked andmed nende inimeste kohta, kes olid 2019. aasta teises pooles muutnud oma aadressi rahvastikuregistris ja seetõttu ei arvestatud nende puhul kodualuse maa soodustust või arvestati seda valesti. MTA ja Maa-amet paluvad tekkinud ebamugavuste pärast vabandust.

Maamaksu tasumise tähtaeg on 31. märtsil, kui maksu suurus on kuni 64 eurot. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tuleb tasuda 31. märtsiks 2020 vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks 2020.