Praegune olukord seoses väljakuulutatud ülemaailmse pandeemiaga on kindlasti erakordne ning seetõttu püüame ettevõtjatele anda nõu, kuidas saaks vältida ettevõtte majandusraskustesse sattumist ning kui ikka nii juhtub, siis mida oleks mõistlik edasi teha.

Valitsus kiitis heaks eriolukorras ja sellele järgneva kahe kuu pikkuse perioodi jooksul ettevõtete jaoks pankrotiavalduste esitamise kohustuse peatamise ja kehtestab võlausaldajatele pankrotiavalduse esitamise keelu. Muudatus annab ettevõtjatele võimaluse oma majandustegevust vastavalt tekkinud olukorrale kohandada ja kasutada riigi pakutavaid abimeetmeid.

Olukorras, kus lepingupartner on jätnud oma rahalised kohustused täitmata ja esinevad kahtlused võlgniku maksevõimes, on valida, kas esitada kohtule võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus. Ideaalne oleks jõuda võlgnikuga kokkuleppele ja kohtuteed vältida. Kui see aga ei õnnestu, siis tasub enne pankrotiavalduse esitamist mõelda, mis sul on võita ning kas suudad võlgniku maksejõuetust tõendada.

Riigikohus selgitas, et ainuüksi lepingulise suhte olemasolu ei tingi ühist majanduslikku huvi. Üheks indikaatoriks ühise majandusliku huvi hindamisel on juhtorganite liikmete täielik või osaline kattumine. 

Meil oli kolme töötajaga väike ettevõte, mis tegutses selle aasta juulikuuni, siis ütles ettevõtte juht, et tellimused said otsa ja oodaku me kodus kuni uute tellimuste tulekuni. Augustikuu eest maksis ta meile veel välja töötasu alammäära, kuid nüüd ei ole juba mitu kuud maksnud ning oktoobri algusest ei vasta enam ka ühelegi kirjale ega telefonikõnele, ettevõte uksed on kinni, maja küljes olev postkast on kirju ääreni täis. Kuulsime tuttava kaudu, et ettevõtte ainus juhatuse liige läks oktoobris perega talveks ära Taisse. Kuidas ma peaksin käituma, et veel midagigi sellelt ettevõttelt kätte saada ja tööleping lõpetada?