Peagi algav uus aasta toob kaasa viimase paari kümnendi suurimad maksumuudatused, mis mõjutavad otseselt nii eraisikute kui ka ettevõtete rahakotti. Kõikide muudatuste puhul on oluline, et ettevõtete juhid, raamatupidajad ja finantsistid oleksid nendega täpselt kursis, teeksid vajalikud muudatused raamatupidamissüsteemides ning arvestaksid nendega finantsplaneerimisel. 

Lugeja küsib: kuidas kajastada raamatupidamises Lätist saadud majutuse ja konverentsi arvet, millel on Läti käibemaks? Kuna konverents toimub Lätis, saab järgmisel aastal taotleda käibemaksu tagastamist Läti riigilt. Kas tagasiküsitavat käibemaksu tuleks kajastada eraldi kontol või kogu summa esialgu kuludesse kanda ja hiljem korrigeerida?

Saime töötukassalt 6000 eurot toetust ettevõtluse alustamiseks. See loetakse sihtfinantseerimiseks. Osteti põhivara 1500 euro eest ja tarbekaupa. Kas on võimalik kasutada puhasväärtuse meetodit (netomeetod), st mitte arvestada seda tuluna, mitte kajastada kulutusi ning mitte arvestada põhivarale amortisatsiooni, vaid võtta põhivara ja inventar arvele bilansivälisel kontol? Või on kohustuslik kasutada brutomeetodit, mis näitab muu tulu, materjalide kulu ning amortisatsiooni...

Reaalajamajandus (real-time economy, RTE) ja raamatupidamine on Eestis viimastel aastatel tihedalt seotud tehnoloogiliste uuendustega, mis võimaldavad ettevõtetel ja avalikul sektoril tehingute andmevahetust automatiseerida ja andmeid reaalajas töödelda.

2022. aasta detsembris võtsin üle korteriühistu raamatupidamise, kus oli kogutud remondifondi raha, aga polnud õigesti kajastatud mitmeid aastaid. Remondifondi raha kajastati tuluna. 2022. aasta akumuleeritud tulem oli selleks ajaks 25 409 eurot. 2023. aastal alustati maja renoveerimist, aga remondifondist ei saanud eraldada nii palju kui tarvis, see, mis puudu, jäi läks nõudena korteriomanikele. Aastaaruande esitlemisel jõudis see teadmine korteriomanikeni ja tekitas pahameelt....