Möödunud aastal suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 7% ehk 630 miljoni euro võrra. Sellele aitas kaasa nii välisnõudluse kui ka ekspordihindade tugev kasv. Kui kõrvaldada ekspordihindade kasv, suurenes eksport vaid 2%. Selle põhjuseks oli peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma mobiilsideseadmeteta kasvas Eesti päritolu kaupade eksport jooksevhindades 13%, püsivhindades aga 9%. Tegemist oli 2016. aastaga võrreldes kasvu tugeva kiirenemisega.

Eesti SKP kasvas teises kvartalis aasta võrdluses 5,7% ja kvartali võrdluses 1,3%. Ekspordi hinna kiirem kasv aitab ettevõtjatel taastada kasumeid, mis viimaste aastate jooksul tööjõukulude kasvu tõttu vähenesid. See aitab vähendada varem esile kerkinud tasakaalustamatuse ilminguid.

Me ootasime teises kvartalis tugeva majanduskasvu jätkumist, kuid aastases võrdluses 5,7% ületas veidi meie ootusi. Tegemist on viimase kuue aasta kiireima majanduskasvuga. Käesoleva aasta esimesel poolel on majanduse maht kasvanud juba 5,2%. Kuna hinnakasv on samuti kiirenenud, on SKP nominaalkasv veelgi kiirem – teises kvartalis aastases võrdluses 10,2% (esimesel poolaastal 9,3%).

Statistikaameti revideeritud arvestuste järgi oli ka möödunud aasta majanduskasv varem avaldatust tublisti kiirem (2,1%, varem oli avaldatud 1,6%). Kiiremaks parandati tegelikult kõigi nelja viimase aasta majanduskasvud. Seega ei maksa ka käesoleva aasta majanduskasvu numbreid koma täpsusega lõplikena võtta.

Tootlikkuse kasv on tublisti paranenud

Kiire majanduskasv, samal ajal kui hõivatute ning töötatud tundide arv oluliselt ei muutunud, on kiirendanud tootlikkuse kasvu. Samal ajal on tööjõukulude kasv ettevõtete sektoris stabiliseerunud ning see on parandanud ettevõtete kasumeid (käesoleva aasta esimesel poolel kasvasid need aastases võrdluses 20%). See annab ettevõtetele rohkem võimalusi investeerida.

Ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute kasv on tugev

Koguinvesteeringud suurenesidki teises kvartalis 18%, ettevõtete sektoris aga 21% ja valitsemissektoris isegi 47%. Valitsemissektori investeeringud suurenesid peamiselt hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse, mis seletab ka riigitellimusel tehtavate ehitustööde jõulist kasvu. Ehitussektor andiski teises kvartalis suurima panuse majanduskasvu. Kuna riik oli teise kvartali lõpuks teinud Eestile eraldatud EL-i struktuurivahenditest väljamakseid vaid 12%, kuid heakskiidetud projektide rahaline maht oli juba veidi üle poole kogu saadaolevast summast, siis võib eeldada, et lähiajal hakkavad EL-i rahad veelgi suuremat mõju valitsemissektori investeeringutele andma. Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on tõusnud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele, rakendatud tootmisvahendite määr on koos nõudluse ja tootmismahtude kasvuga tõusnud juba üle pikaajalise keskmise, mistõttu võib prognoosida ka ettevõtetesektori investeerimisaktiivsuse jätkumist. Samuti on investeeringutele toeks madalad intressimäärad (Euroopa Keskpank hakkab oma baasintresse tõstma tõenäoliselt alles ülejärgmisel aastal).

Ekspordikasvu aeglustumise taga peamiselt mobiilsideseadmed

Kuigi välisnõudlus on jätkuvalt tugev ning pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, aeglustus ekspordikasv teises kvartalis ning kaupade ekspordimaht isegi vähenes. Selle peamine põhjus oli mobiilsideseadmete väljaveo langus. Kaupade ekspordimahu vähenemine pidurdas ka meie peamise eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu teises kvartalis. Mobiilsideseadmete eksporditellimused on languses olnud juba 10 kuud järjest (teises kvartalis see langus isegi süvenes), mistõttu võib eeldada, et ka lähiajal nende väljaveo langus jätkub, mis avaldab negatiivset mõju kogu kaupade ekspordile (mobiilisideseadmed moodustavad kümnendiku kogu kaupade ekspordist). Kui jätta kõrvale mobiilsideseadmed, on Eesti ettevõtete eksporditellimused aga kasvamas ning ettevõtted on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks.

Eratarbimise kasv on ootuspäraselt aeglustunud

Teises kvartalis suurenes see 2% ning selle aasta esimesel poolel on eratarbimine kasvanud vaid 1,5% (kõige tugevama mõjuga on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise vähenemine – see on kestnud juba pikemat aega). Vaatamata tarbijate tugevale kindlustundele, tarbimise kasv meie hinnangul sel aastal aeglustub. Selle põhjuseks on inflatsiooniga kohandatud palgakasvu aeglustumine. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb aga järgmisel aastal suure osa palgasaajate kasutatav tulu taas ning see peaks eratarbimise kasvu taas kiirendama.

Eesti majanduskasvu väljavaade on hea

Tugev välisnõudlus jääb ka lähiajal meie majanduskasvu toetama. Euroala kui meie suurima kaubanduspartneri (piirkonnana) majandus on praegu veel kasvufaasis. Parem ekspordi väljavaade põhjustab ettevõtete investeeringute suurendamist. Samuti annavad oma panuse majanduskasvu valitsemissektori investeeringud, mis aitavad kaasa eelkõige ehitustööde ja sellega seotud tegevusalade kasvule. Kui varem panustas majanduskasvu peamiselt eksport koos eratarbimisega, siis nüüd on tarbimise asemele tulnud investeeringud, mis on majanduse tasakaalustatuse ja väljavaate seisukohast positiivne. Praegust välisnõudluse väljavaadet ning meie majandussektorite tugevat kindlustunnet arvestades peaks tugev majanduskasv püsima veel vähemalt lähiajal.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist